Proovisõit: uus neljaveoline Fiat Panda

Kalev Aasmäe
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fiat Panda 4x4
Fiat Panda 4x4 Foto: WhatCar?

Kunagi varem ei ole ma mõelnud sellele, miks pani Fiat oma väikesele maasturihakatisele nimeks Panda, kuid pärast käiku Hiinas asuvasse pandade reservaati, sain aru, et tegemist on totaalse möödapanekuga. Neil kahel nähtusel ei ole omavahel absoluutselt mitte midagi ühist, kirjutab Whatcar?i peatoimetaja Tõnu Tramm.

Päris pandad on laisemad kui laiskloomad ise. Enamuse ajast nad lihtsalt magavad, kui ärkavad, hakkavad kohe sööma ja kui kõht täis, jäävad uuesti tukkuma, endal bambusevõrse veel hammaste vahelt välja turritamas. Isegi sigida nad ei viitsi, muust rääkimata. Mistõttu neid väljasuremise oht ähvardabki.

Fiati pisimaastur on aga vägagi elujõuline isend: ergas, väle, sööb vähe aga suudab sealjuures palju. Just täpselt selliselt resümeeriksin ma sõidupäeva uue Fiat Panda 4x4-ga Itaalias, Fiati tehase katsepolügoonil Baloccos.  Sellist maastikukatset pole ma elus ühegi autoga läbinud ja ega ei riskiks enam kah. Peale Panda muidugi.

Kõrged künkad, järsud tõusud, laskumised, 45 kraadise külgkaldega tee peal sõitmine (prrrr…seniajani tõusevad ihukarvad püsti kui seda meenutan), rääkimata erinevatest takistustest, millega kokku puutudes keeraks iga normaalne inimene otsa ilma pikemalt mõtlemata ringi. Aga sulgkaalus Panda läbis kogu raja mängleva kergusega. See oli hämmastav.

Kergus tagab hea maastikusuutlikkuse

Just kergus, kõrge kliirens ja diiselmootori piisav pöördemoment on märgusõnad, mis Pandat teistest maasturilaadsetest toodetest eristab. 

Kui mõni ülitõsine aeglustite, diferentsiaalilukkude ja muust elektroonikast pakatav maastur istub metsas mudasel teel iseenda raskuse all ägades põhja peal kinni, sõidab Panda temast mööda nii, et jälgegi ei jää maha.

Muidugi, pere ainsaks autoks Panda väga ei sobi. Pakiruum on tal üsna kasin, tagaistmele mahub kaks täiskasvanut küll ära, kuid ega põlveruumiga väga vehkida pole. 

Kogu auto sisemus on võrreldes eelmise Pandaga saanud küll märksa moodsama ilme, kuid odav plastik on sellises autoklassis paraku jääv nähtus. Ka varustus on klassile omaselt tagasihoidlik ja ega erilist sõidunaudingut (eriti pikemaid otsi tehes) temalt oodata ei maksa.

Küll aga meeldiks mulle hirmsasti temaga sõita näiteks talvises Tallinnas. Sumbata pärast lumesadu koristamata kõrvaltänavatel, põigata suts-sinna-suts-tänna, nagu jänes rebase eest põgenedes. Oma väikeste gabariitide tõttu on ta väga hea manööverdusvõimega, temaga on hea parkida kus iganes ja ka kütust ei tarbi ta ülemäära palju. Inimesele, kes sõidab enamiku ajast üksinda linnas, on nelikveoline Panda talvistes oludes täiesti ideaalne sõiduriist.

Suvel aga sobib temaga metsas käia. Ökoloogiline jalajälg on tal väike, seda nii otseses, kui ka kaudses mõttes.

Hinda paraku veel ei tea

Uus Fiat Panda ise on Eestis juba saadaval ja hinnad algavad allpool 10 000 eurot. Täpsemalt 9690 eurost alates. 

4x4 mudel peaks samuti jõudma üsna varsti, kuid milline saab olema tema hinnasilt, seda kahjuks veel ei tea. Esitlusel käidi välja number, mis kehtib Itaalias kohapeal:  15 990 eurot. 

Seda siis hind alates, ehk diiselmootor lisaks kindlasti sellele veel üksjagu otsa. Kuid üsna kindlalt võib öelda seda, et tegemist on jätkuvalt odavaima nelikveolise pisimaasturiga, mida meil müüakse.

Lisaks teadmiseks neile, kes ei kavatse Pandaga lumes sumbata või maastikul ringi turnida, vaid tahavad lihtsalt sama efektsed välja paista kui nelikveolise Panda omanikud: nende jaoks on välja mõeldud erimudel, nimega Trekking. Väliselt on auto peaaegu täpselt samasugune nagu nelikveoline aga maksab tervelt poolteist tuhat eurot vähem. Milleks maksta rohkem? Kui tagavedu reaalselt vaja ei lähe.

Ja ka see pole veel kõik: Panda on üks vähestest omataolistest väikeautodest, mis sõidab ka maagaasil.

Kokkuvõtteks

Nagu eespool sai juba öeldud, on nelikveoline Panda tegusam kui me seda keegi arvatagi oskame. Ainus häda on selles, et perega Euroopasse suvepuhkusele temaga ei sõida. Ehk pigem sobib ta kas pere teiseks autoks või inimesele, kes sõidab üksi ja seda enamjaolt linnas. Vot sinna sobib ta suurepäraselt. Eriti talvisesse Tallinna!

Meeldis: Maastikusuutlikkus, hea manööverdamisvõime, kasin kütusekulu

Ei meeldinud: Väike pakiruum, plastikust sisemus

Rohkem pilte auto testimisest näeb siit.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles