Järgmine kord, kui keegi trügib hommikul teile oma autoga ette, ärge kohe vihastage, sest temast võib kasu olla - Rootsi Umea ülikooli teadlased leidsid nimelt, et reegleid rikkuvad autojuhid aitavad liiklusvoolu ühtlustada ning seeläbi ummikuid ennetada.
«See on huvitav avastus, et kui enamik inimesi on seadusekuulekad ning samas on teatud hulk inimesi, kes rikuvad reegleid, toob see tegelikult kaasa minimaalse liiklusummiku tekkimise riski,» rääkis Umea ülikooli füüsik Petter Minnhagen.
Füüsikud avastasid selle fenomeni, konstrueerides arvutimudeleid selle kohta, kuidas rahvahulk liigub piiratud alal, näiteks jalakäijate tänaval, kirjutab Physics Central.
Nad jaotasid vaadeldava ala ruutudeks ning asetasid jalakäijad suvaliselt mõnedele ruutudele. Nagu päris inimeste puhul, oli ka mudeljalakäijate puhul teatud väike tõenäosus, et nad jäävad korraks seisma - nagu nad oleks sattunud mõne sõbra otsa või kummardanud, et siduda kingapaelu.
Et teha asjad huvitavamaks, lisasid teadlased mudelinimeste hulka mõned erandlikud tegelased, kes ei järginud reegleid, mida kasutasid teised jalakäijad. Füüsikud mängisid simulatsiooni korduvalt läbi, suurendades iga kord reeglite rikkujate osakaalu.
Kõigepealt hakkas tekkima rohkem ummikuid. Kuid kui «rahva» sekka ilmus üha rohkem reeglite rikkujaid, selgus midagi täiesti ootamatut: liiklus toimis kõige paremini siis, kui vaid umbes 60 protsenti jalakäijatest järgis reegleid.
Kui jalakäijate suur kontsentratsioon väikesel maa-alal iseenesest suurendab ummiku tekkimise riski, aitavad reeglite rikkujad seda leevendada.
Alberta ülikooli professor Morris Flynn, kes kasutab arvutimeetodeid autoliikluse uurimiseks, on selgitusega päri. Kuna reeglite rikkujad «raiuvad» endale teed, õnnestub neil samal ajal «lahjendada» suurt hulka reeglite järgijaid, kes liiguvad samas suunas, märkis Flynn. Ta tõi näite, mis peaks olema igale autojuhile tuttav: kiiruse ületamine aeglasest sõidukist möödapääsemiseks ennetab pika kolonni teket.
Siiski on ühe uue analüüsi põhjal olemas üks reegel, mida ei tohiks eirata: kolme sekundi reegel. Teisisõnu soovitatakse minimaalse pikivahe leidmiseks lugeda eesoleva auto mingist punktist möödumisest kolme sekundini, enne kui ise samast punktist mööduda.
Pariisi ülikooli füüsik Cecile Appert-Rollandi uurimus näitas, et eesoleval autol tihedalt sabas sõitvate juhtide puhul oli teistega võrreldes suurem tõenäosus, et nende kõrval teisel sõidurajal oli samuti mõni auto, mis tähendas, et sabas sõitmine ei saanud olla tingitud möödasõidueelsest kiirendusest.
Samuti leidis ta, et liialt väikesed pikivahed (3 sekundi asemel 0,5) kippusid laienema mitmele - vähemalt seitsmele-kaheksale järjestikusele autole, tekitades kolonni.
Kuna juhi reaktsiooniaeg on umbes üks sekund, on sellised kolonnid väga ohtlikud. «Kui üks pidurdab, peab järgmine pidurdama veel rohkem, kolmas veelgi rohkem, ning viimane ei suuda enam piisavalt pidurdada,» märkis Appert-Rolland.
Nii et kui reegleid eirav käitumine võib üldiselt ummikute vastu aidata, siis kolme sekundi reeglit tasub järgida.