Teadlased üle maailma püüavad välja töötada õhukesi, painduvaid, kergeid, odavaid ja keskkonnasõbralikke akusid, mis ei sisaldaks metalli.
Vetikatest saab valmistada paberõhukesi akusid
30. november 2009, 10:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige lootusandvam materjal sellise aku valmistamiseks on elektrit juhtivad polümeerid. Siiani on selle materjali kasutamine akudes osutunud ebapraktiliseks. Uus lahendus suudab aga paljudest senistest probleemidest üle olla, vahendab
LiveScience'it.
Vastuse andis sageli vaid nuhtluseks peetav roheline vetikas nimega Cladophora. Selle niitja mageveevetika mädanevaid hunnikuid, mis muudavad rannad inetuks ja halvasti lõhnavaks, leidub üle kogu maailma.
Vetikal on aga ka positiivne omadus - ta toodab ebatavalist tselluloosi, millel on väga suur pindala - sada korda suurem kui tselluloosil, mida kasutatakse paberi valmistamiseks. See võimaldas teadlastel uute seadmete jaoks valmistada tunduvalt paremate omadustega elektrit juhtiva polümeeri.
«Oleme ammu lootnud leida vetikaõitsengute ajal vohavale materjalile mingisugune kasutusvõimalus ning nüüd näidati meile, et see on võimalik,» ütles Uppsala ülikooli nanotehnoloog Maria Strømme.
«Avastus võimaldab suurtes kogustes toota keskkonnasõbralikke odavaid ja imekergeid energiasalvestamissüsteeme, mida on väga lihtne valmistada,» lisas ta.
Uued akud on 50 kuni 200 protsenti suurema mahutavusega kui varasemad elektrit juhtivast polümeerist akud, nii et need võivad konkureerida isegi praegu kasutusel olevate liitiumioonakudega, arvasid teadlased.
Lisaks saab uusi akusid tunduvalt kiiremini laadida - tavalise aku laadimine võtab vähemalt tunni, uue aku laadimiseks kulub teadlaste sõnul vaid 11 sekundit kuni kaheksa minutit.
«Kui polümeerikihid on paksud, on raske kogu materjali korralikult uuesti laadida, seega kaotab materjal aja jooksul mahutavust,» ütles Uppsala ülikooli elektrokeemik Gustav Nyström. «Õhukesi kihte saab aga täielikult laadida.»
Teadlaste arvates sobivad nende akud hästi painduvat elektroonikat sisaldavatesse rakendustesse, näiteks riietusesemetesse või pakkimismaterjalidesse.
«Me ei plaani liitiumioonakusid asendada, vaid tahame leida uusi rakendusi, kus akusid praegu veel ei kasutata,» ütles Maria Strømme.
«Näiteks võiks akudega varustatud olla tapeet, mis sisaldab mingeid sensoreid. Samuti võivad riietes olevad akud anda energiat seadmetele, mis analüüsivad higi koostist ja annavad teada, kui midagi on valesti,» lisas ta.