Tehnikaülikooli eestvedamisel sündisid iseseisvad ja kuulekad robotid

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti teadlaste eestvedamisel loodi senisest targemad ja osavamad robotid.
Eesti teadlaste eestvedamisel loodi senisest targemad ja osavamad robotid. Foto: Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste juhtimisel loodi robotite parvintellekt, mis annab robotitele võime iseseisvalt täita neile antud ülesanded. Näiteks suudavad robotid selle abil omavahel ülesandeid jaotades, suheldes ja õppides koristada hooneid, patrullida, olla giidiks või viia läbi päästeoperatsioone.

Robotite parveintellekti loomisel saadi inspiratsiooni looduselt. Paljud organismid käituvad ellujäämiseks kindlate reeglite järgi ning suhtlevad omavahel lihtsate märkide abil. Heaks näiteks on sipelgakoloonia, kes suudab ehitada ja töös hoida keerukat pesa ning kaitsta seda välisvaenlase eest.



Üheks projekti väljapaistvamaks tulemuseks on robot, mis hõlmab endas kahte robotit: standardne koristusroboti platvorm, mis suudab ruumis liikuda ja koristada, ning selle peale ehitatud keerulisem peremeesrobot, millel on silmad, kõrvad ja mõistus. Täiustatud robot suudab navigeerida ja suhelda teiste omasugustega raadiomärkide abil, suhelda internetiga, mõõta üle kümne erineva füüsikalise suuruse nagu temperatuur, süsihappegaasi sisaldus, valgustus, magnetväli. Robotil on planeerija, õppimisprogramm ja vajadusel võib see tõestada lihtsamaid teoreeme.



Teadlased töötasid välja ka robotite uued suhtluskeeled ja märgistatud alade navigatsioonimeetodi. Samuti suudavad robotid omavahel ära jagada tegevusi ilma koordineeriva liidrita.


Selliseid roboteid saab rakendada suurte hoonete hooldamisel ning turvaseirel näiteks haiglates, näitustel, lennujaamades, tööstus- ja ärihoonetes. Robotid võivad uudse süsteemi abil mõõta ja kaardistada keskkonna mikrokliimat või avastada avariiohtlikke olukordi suurtes tööstusobjektides – radioaktiivse jahutusvee lekked tuumajaamades või kütuse lekked suurtes torudes.

Kogu töö tehti projekti Roboswarm raames, mille maht oli 2,1 miljonit eurot ning selles osales üheksa organisatsiooni seitsmest Euroopa riigist. Projekti juhtis tehnikaülikool ja Eestist osales projektis veel Tehnoloogia Arenduskeskus ELIKO.

Projekti tulemuste rakendamise vastu on huvi tuntud mitmest Euroopa paigust. Praegu käivad läbirääkimised MicroSoft Reseach’i Redmondi uurimiskeskusega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles