Kui Peugeot esitles kolme aasta tagusel Frankfurdi autonäitusel uut ideemudelit 308 RCZ, siis vaevalt julgesid paljud uskuda, et midagi sellist võiks ka seeriatootmisesse jõuda.
Proovisõit: Peugeot RCZ
31. mai 2010, 12:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pigem tuli pähe mõte, et eks suuremad tootjad ole ju ennegi lubanud endale väikeseid vallatusi segmentides, mille vallutamist tegelikult otstarbekaks ei peeta, kirjutab Autonet.ee.
Kõnealuse kontsepti puhul läks aga teisiti ning kaks aastat hiljem esitleti juba täiesti valmis prototüüpi, mis jõuab müüki lihtsalt RCZna. Et tegu on Peugeot valikus täiesti erilise mudeliga, räägib juba nimi – esimest korda ei kasutata selle keskel ühte või kahte nulli.
Antud masina väljanägemisele on väga tublisti aega ja vaeva kulutatud – iga nurk, iga detail on oma kohale sobitatud ning tulemus näeb korralik välja.
Kuigi ninaosa on pisut tömbivõitu ning sellist F1 autode stiilis esilepürgivat keskosa pole, annavad ilmele palju juurde alumiiniumist katusekaared ja topeltkumer katuse tagaosa.
Kui lisada veel massiivsed rattakoopad, proovisõiduauto edevad tumehalid valuveljed, madal kliirens ning liikuv tagumine spoiler, siis saamegi lõpptulemuseks auto, mille ilmumine linnatänavatele kõrvaltvaatajaid reeglina külmaks ei jäta.
Pealegi, RCZ on saanud juba mitmeid disainialaseid auhindu ning nimetatud 2009. aasta ilusaimaks autoks. Iga klient saab soovi korral oma RCZi personaliseerida.
Valikusse kuuluvad: süsinikkatus, erinevates värvitoonides katusekaared (must kroom, beež), erinevate töötlustega 18- ja 19- tollised veljed (must matt, must läikiv, tumehall, teemant), mustad lakitud keredetailid, süsinikkiust peeglikorpused jne. Lühidalt: individualiseerimise ampluaa on üsna lai.
Autosse istudes saab kohe aimu, et tavaliseks kulguriks RCZi nimetada ei saa. Kuigi kujustuse stiil on kahtlemata eht-Peugeot'lik, kõigi oma kellade ja tavapäratu käsipiduri kangiga, siis siit leiab ka üsna palju tavapäratuid vidinaid.
Sportlikumale autole kohaselt pakuvad istmed korralikku külgtuge, samas kõik on viimistletud nahaga ning keset armatuurlauda ilutseb pigem mingi luksusautot meenutav seieritega kell.
Tea, kas nüüd sellest, et RCZ pole kõige tavapärasem Peugeot, või siis millestki muust põhjustatuna, ei tulnud õige sõiduasendi leidmine selles sugugi kergelt. Ühest küljest võib see olla tingitud ka jäigemast vedrustusest, sest sõidul kõva kattega pinnasel ja kruusal on ikka kaks vahet, teisalt aga sunnib madal auto üldse juhti tavaprasest lamavamasse asendisse.
Igal juhul kulus otsinguile päris mitu päeva, kuid lõpuks andis tagumikutunnetus mõista auto üle kontrolli tekkimisest. Samas, nähes nõnda pikalt vaeva, oli tulemus muidugi ka parem ning ühel hetkega muutus sõit lihtsalt oivaliseks: auto on väga hästi juhitav ning vaatamata mitte just ülemäära võimsatele jõuallikatele ka piisavalt dünaamikat pakkuv.
Muide, varasemate Peugeot mudelite juures vigisetud liialt agar kontrollelektroonika on RCZ puhul tegelikult küllaltki kasulik, sest soovides proovisõidust maksimaalset võtta, oli igati meeldiv teada, et vähemalt miski on lauslollustele valmis kätt ette panema, ülemaaärast indu jahutama ning liialt ekstreemseid situatsioone turvaliselt lahendama.
Madala ja jäiga vedrustuse tõttu on kruusateedel sõitmine paras peavalu, vahel mõne kiire kurvi võtmine on kindlasti omajagu elamuslik, kuid igapäevasõitudel tuleks siiski asfaldil püsida.
Esialgu on RCZ saadaval kolme erineva, Euro 5 heitenormidele vastava mootoriga: kahes seades 1,6 THP ning 2,0 HDI. Ottomootorite võimsusteks 156 ja 200, diislil 163 hobujõudu. Põhimõtteliselt pakutakse ülekandesüsteemi kuuekäigulist manuaalkasti, kuid «lahjemale» bensiinimootorile võib valida ka samade astmetega automaadi. Proovisõiduautot viis edasi diisel.
Ei julge lubada, et diisel oleks just kõige õigem variant sellise sõiduki mootoriruumi, kuid teisalt, kuna müra on korralikult isoleeritud, siis miks ka mitte: 163 hobujõu kõrvale pakutakse 320 Nm pöördemomenti, võimsamast bensiinimootoristki enam.
Samas tavaliste sedaanidega võrdset vaikust selles autos ei saagi olla, sest näiteks kas või ustel on raamideta klaasid. Teisalt ei saa jälle väita, et RCZ oleks lärmakas, ilma häält tõstmata kannatab suhelda küll.
Diisli positiivsete omadustena võib aga kindlasti ära märkida selle vähese janu, sest saja kilomeetri läbimiseks maanteel kulub ametlikel andmetel 4,5 liitrit kütust. Linnas liiklemisel on vastav näitaja 6,8 ning kombineeritult 5,3 liitrit.
Muud tehnilised andmed: pikkus 4 290, laius 2 106, kõrgus 1 362 ning telgede vahe 2 612 millimeetrit. Sedavõrd kasinate mõõtmetega auto kohta on pagasiruum uskumatult mahukas: 384 liitrit.
Kui vaadata kõrvalt siluetti, võib aimata ka põhjust, miks see nii on – ilmselt lisandub üsna varsti mudelivalikusse ka kokkuklapitava katusega CC versioon, sest pagasiruumi pikkus on just selline, et sektsioonideks jagatav katus mahuks sinna ilusasti ära. Kui võtta appi tagumise pingirea ruum, siis ulatub kasulik ruum pagasile juba 760 liitrini.
Tagumised istmed pole sellistel autodel üldiselt reisimiseks niikuinii mõeldud, häda korral on neist aga abi küll.
Test näitas, et kaks täiskasvanut ja kaks last suudavad teatava vahemaa muidugi läbida, kuigi oma loomult on RCZ siiski puhastverd egoisti auto ning just sellisena võikski teema kokku võtta – suurima heameelega omaks ühte sellist oma garaažis, hea vahel mõnel rajapäeval osaleda või lihtsalt teinekord pisut äkilisemat sõitu proovida.
Odavaima RCZi saab kätte 369 500 krooniga. Lisavarustuses on põhiliselt valuveljed, kärukonks, parkimisandurid ja navigatsioon.