Eesti soost Ameerika investori ja ärimehe Steve Jürvetsoni sõnul on ta loobunud tegelemast selliste igavaks muutunud nähtustega nagu internet ja keskendunud investeerimistele seninägematutesse uuendustesse.
Jürvetson: investeerin vaid ennenägematutesse uuendustesse
31. juuli 2015, 15:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olen huvitatud näiteks põllumajanduslikust biotehnoloogiast. Juba 12 aastat tagasi asusin mõtlema DNA kummalise olemuse tabamisele ja kasutamisele,» ütles Steve Jürvetson Silicon Valley ajakirjale SV. Magazine.
Jürvetsoni sõnul on saanud reaalsuseks kõik alates struktuursetest materjalidest ja lõpetades kodeerimissüsteemidega ning see tähendab ka uusi toidukasvatamise viise ning ka loomade kasutamist inimelude päästmiseks.
«Teen julge ennustuse, et aastaks 2020 päästetakse inimelusid sigade elunditega, mida inimorganism tagasi ei lükka. Elundid nagu kopsud, maks jne on kõik inimesele sobiva suurusega – siga on perspektiivis ideaalne doonorloom,» sõnas Jürvetson.
Tema sõnul on loodud ettevõtted, näiteks Human Longevity ja Synthetic Genomics, mis selliste arendustöödega tegelevad – loovad sealjuures sünteetilisi vaktsiine, mis viiakse organismi sel teel, et luuakse arvutifile ja prinditakse see organismi.
«Saadetakse arvutifile, see tekitab DNA ja järgmise sammuna tekivad soovitavad zombile-rakud. Viimane võtmetähtsusega läbimurdena tuvastasid nad geenide absoluutse miinimumkoguse, mis on vajalik elusa asja eksisteerimiseks elusorganismis,» kirjeldas Jürvetson. «See saab olema läbimurre, kui sa suudad … luua elu!»
Teadlaste töö reaalseks tulemuseks võib tema sõnul olla sünteetilise toidu valmistamine ilma, et tuleks tappa loomi.
Steve Jürvetsoni sõnul on ta investeerinud ka ettevõttesse, mis tegeleb masinõppe arendamisega – inimaju tegutsemist imiteeriva tarkvara loomisega. Olgu selleks siis kujundite ja inimkõne tehislik äratundmine ja analüüsimine ja selle kõige kasutamine näiteks robotites ja isejuhtivates autodes.
Sel nädalal kirjutasid enam kui 1000 maailma juhtivat teadlast ja IT-juhti alla avalikule pöördumisele, milles hoiatati inimkontrollile allumatute robotite kasutamise eest võidurelvastumises.
Steve Jüvretsoni hinnangul pole inimkonnal tehisintellekti eest pääsu. «Kas me saame omama asju, mis on targemad kui inimesed? Võimatu oleks sellele vastata eitavalt, kuna see tähendaks, et me oleme evolutsiooni lõpupunktiks,» ütles ta.
Jürvetson usub siiski, et tehisintellektiga nähtused imenduvad meie ellu nii, et me seda ei karda – tegemist saab olema asjade, mis täidavad vaid neile antud ülesandeid.