Kuna maavälist elu ei ole veel teadaolevalt leitud, jätkavad astronoomid otsinguid ja teoreetikud püüavad ennustada, millistes regioonides elu leidmise tõenäosus kõige suurem on.
Hiiglaslikud galaktikad võivad osutuda parimateks eluhällideks
26. august 2015, 16:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks viimastest uuringutest näitab, et hiiglaslikud elliptilised galaktikad võivad osutuda parimaks kohaks elu tekkeks võrreldes teist tüüpi galaktikatega. Põhjuseks on suurem tähtede arv, mille ümber võiksid tiirelda Maa-sarnased planeedid, ja väike arv noori tähti, mille plahvatused supernoovadena ohustuvad elu lähisplaneetidel, kirjutab Eesti kosmoseveeb.
Pakutakse kolm kriteeriumi, mille järgi saab hinnata galaktikaid elutekke tõenäosuse järgi. Üks nendest on elu tekkeks sobivate tähtede kogumass – mida suurem see on, seda rohkem on vastavaid tähti.
Teiseks kriteeriumiks on metallide sisaldus (astrofüüsikas nimetatakse metallideks kõiki heeliumist raskemad elemente). See kriteerium on tähtis, kuna metallide sisaldusest sõltub Maa-tüüpi planeetide tekkeks vajaliku materjali mass.
Kolmandaks on oluline tähetekke kiirus. Mida suurem see on, seda rohkem on galaktikas lühikese elueaga noori massiivseid tähti. Need tähed plahvatavad supernoovadena varsti peale sündimist ja ohustuvad elu oma läheduses, kuna plahvatuse tulemusena ilmuvad äärmiselt tugevad ioniseeriva kiirguse vood. Need võivad esile kutsuda massilisi väljasuremisi ka plahvatanud tähest suurel kaugusel.
Uurijad jõudsid järeldustele, et elu tekkeks kõige sobivamad galaktikad on ülimassiivsed elliptilised galaktikad, mille mass on vähemalt kaks korda suurem kui Linnuteel. Põhjuseks on see, et antud galaktikad koosnevad enamasti vanadest vähemassiivsetest tähtedest ja tähtede tekkekiirus on nendes väga madal.
Samas on nende aine piisavalt metallidega rikastatud. Võrreldes Linnuteega (mis teatavasti kujutab endast piisavalt massiivset spiraalset galaktikat), võib taolises galaktikas eksisteerida 10 000 korda rohkem Maa-sarnaseid planeete.
Samal ajal võib gaashiidude arv olla isegi miljon korda suurem kui meie galaktikas. Kuigi gaashiide ei peeta tavaliselt elukõlblikeks, võivad nendel olla kaaslased, kus tingimused on sarnased Maa omadega. Analüüsitud 140 000 galaktikatest võivad vastata eelpoolmainitud kriteeriumitele ca 200. Lähedaim asub neist Linnuteelt kaugusel ca 10 miljon valgusaastat. Tulevikus plaanitakse lisaks määrata, kus nendes galaktikates elukõlblikud tsoonid asuvad.
Loe täismahus artiklit Eesti kosmoseveebist.