Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on veendunud, et igasugune sõitjatevedu tasu eest on ilma vastava tegevusloata keelatud, kusjuures karistada ei saa mitte Taxify, Uberi ja teiste vahendusäppide omanikud, vaid reaalset vedu teostavad autojuhid.
«Äpid on vaid IT-lahendus, nad ei ole ise vedajad,» selgitas MKMi veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist Katrin Tambur eilsel maanteeameti korraldatud uue ühistranspordiseaduse tutvustusel.
Seminaril sõna võtnud transpordiettevõtete esindajad leidsid, et küsimus ei ole tõesti niivõrd äppides, mis on oma loomult vaid tellimiskeskuseks, vaid selles, kas teenust kasutav sõidukijuht omab seadusest tulenevaid dokumente.
«Kui tavaline transpordiettevõte vastab kõigile seaduses toodud rohketele karmidele nõuetele ja kõrval on vedajad, kes ühelegi tingimusele vastama ei pea, siis kahjustab see selgelt konkurentsi nii takso- kui bussiveoturul,» selgitas üks seminaril sõnavõtnutest.
Katrin Tambur selgitas, et loomulikult võib igaüks võtta oma teekonnale kaaslasi, kuid igasugune tasu võtmine selle eest muudab sõidu tegevusluba nõudvaks sõitjateveoks. Vajalikke tegevuslubasid väljastab Eestis Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, kellele tuleb loa saamiseks esitada vajalikud pädevust tõestavad dokumendid ja üle saja euro menetlustasu – kogu info on leitav siin.
Kehtiv ühistranspordiseadus ütleb sulaselgelt, et dokumentideta tasulise sõitjateveo eest karistatakse juhti rahatrahviga kuni 150 trahviühikut (praegu on ühe trahviühiku suuruseks 4 eurot), ent politsei on alustanud esialgu vaid mõne sellise juhtumi menetlemist.
Politseiameti pressiesindaja Marie Aava ütles Postimehele, et Põhja prefektuuris on praegu menetluses kaks sellist juhtumit, kus sõidukijuhi suhtes on alustatud väärteomenetlus ühistranspordiseaduse sätte alusel, mis käsitleb tasulist sõitjatevedu seaduses ettenähtud dokumentideta.
Nimelt on praegu kujunenud olukord, kus järelevalvet sõitjateveoks vajalike dokumente olemasolu üle suvalistel juhtidel ei ole keegi võimeline tegema – ei politsei ega kohalik omavalitsus. Tõenäoliselt olekski ainsaks infoallikaks sõitjatevedu vahendavad äpid ise, kus plaanitavad sõidud kõik avalikud.
Ainuüksi septembris on sündinud kaks uut äppi, mis viivad kokku sõidukite juhid ja nende käest sõiduteenust ostva soovivad sama juhuslikud reisijad.
Näiteks Wisemile'i-nimelise teenuse puhul saavad autoomanikud sisestada plaanitava sõidu lähte- ja sihtkoha, väljumisaja, vabade kohtade arvu ning hinna ühele reisijale või pakile. Sõiduplaan saab nähtavaks kõigile reisidasoovijatele või ka neile, kes samas suunas pakki soovivad saata.
Sarnase sõidujagamise teenuse nimega Hopp avas hiljuti ka Taxify meeskond. See pilootprojekt aitab reisijail esialgu Tallinna ja Tartu vahel autodes vabu kohti leida.
Sealjuures ei lange Taxify seisukohad absoluutselt kokku riigi omadega. Taxify tegevjuht Markus Villig kinnitas nimelt olukorda kommenteerides eelmisel nädalal Postimehele, et sellist tegevust on riik lubab ega nõua litsentse.
Hopp-teenusel oli esimese kümne päeva jooksul üle 250 postitatud sõidu ja 200 sõitja. Üldjuhul armastavad juhid küsida igalt reisijalt Tallinnast Tartusse sõidu eest 5 euro ringis.
Mõne nädala pärast kehtima hakkav uus ühistranspordiseadus loeb selgelt tegevusluba nõudvaks ühistransporditeenuse osutamiseks ka sõiduki renti koos juhiga.