Eesti firma pöörane leiutis võib muuta ka Hundisilma talu reklaamimaailmale ahvatlevaks

Aivar Pau
, tehnoloogiaajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõne hetkega selgub, et pildil kujutatu võib osutada heale pinnale autoreklaamide paigutamisels
Mõne hetkega selgub, et pildil kujutatu võib osutada heale pinnale autoreklaamide paigutamisels Foto: Kuvatõmmis

Tallinnas Kentmanni tänava alguse ärimajas hubase peakontori sisse seadnud reklaamisuunaja Adcash on kokku pannud tõenäoliselt rahvusvahelisima Eesti tegutseva kollektiivi ja lihvinud selle abil  oma arendatava tehnika peensuseni, mida oleme harjunud tajuma inimloomuse osana.

Prantsuse ärimees Thomas Padovani lõi projekti Eestis juba 2007. aastal, neli aastat hiljem sai sellest osaühing. Selle äripoolest polegi väga rääkida – üle maailma mitut kontorit omav ja kokku enam kui 140 töötajaga ettevõte on loonud pealtnäha imelihtsa tööriista kõigile, kellel vaja midagi reklaamida või kellel nende tarvis pinda pakkuda.

Jah, tõesti, klientide jaoks peabki olema teenus lihtne, arusaadav ja reaalseid tulemusi andev – see on äri alus. Pesupulbri müüja peab saama oma reklaami viidud just nende inimeste silmade ette, kelle õlul pesu pesemine on. Reisibüroo, kes teab mitme tuhandenda Hurghada-sõidu pakkumist on mõtet näidata praegu ainult neile, kelle puhul on märke sellest, et nad oktoobris-novembris peesitamise-tuuri teha plaanivad.

See, mis tuhandete klientide poolt kasutusele võetud tööriista köögipoolel toimub, paneb  jahmatama. Olin jätnud iseendale esitamata mitmeid reklaamimaailma puudutavaid küsimusi ja tagajärg on käes.

Arnaud Granal arutelus kolleegiga
Arnaud Granal arutelus kolleegiga Foto: Erakogu

«See ei ole võimalik!» – oli mu esimene reaktsioon, kui ettevõtte tehnoloogiajuht Arnaud Granal on mind ühena vähestest oma arvuti ekraani taha lasknud ja demonstreerinud, mida suudab siinsamas laboratooriumis loodud tuvastustehnoloogia välja lugeda meie enda Postimehe veebis ühelt esimesena avaldatud fotolt, mis kujutab Hundisilma talu aia taha pargitud sõidukeid.

(Jah, me kohtume hetkel, kui ilmusid esimesed uudised poliitika- ja ärihaide kinnipidamisest. Siseheitlus teemal, kas peaksin olema siin, kui kogu Eesti meedia kirjutab teadagi millest, jõudis kesta 10 minutit. Enam kui viis aastat Tallinnas elanud ja töötanud Arnaud oli mõnesaja meetri kaugusel kabinetti omava Savisaare nime küll kuskilt kuulnud, kuid see pole osaks tema maailmapildist. Edasi kisub tema maailm mind jäägitult endasse ja päevapoliitika, korruptsioonikahtlused ning viha sihtrühma alavääristava populismi vastu taanduvad teadvuse ääremaile.)

Mis mind nähtus esmalt hämmastas, oligi see, et siin kontoris on loodud algoritmid, maatriksid ja koodiread, mille kohta saab öelda, et nad paistavad tegevat sama, mida inimsilm ning -suu koostöös ajuga – nad (õigemini need) näevad, tunnevad ära, saavad aru ja kirjeldavad. Neid oskusi on Adcashil hädasti tarvis oma süsteemidele õpetada.

Miks? Aga sellepärast, et kliendid vajavad ju tulemusi, reaalseid oste. Ainus võimalus selle saavutamiseks on toimetada reklaamid nendeni, kes seda tegelikult ka teeksid.

See omakorda tähendab ühelt poolt seda, et süsteemid peavad teadma inimeste loomuse ja käitumise kohta rohkemgi, kui nad isegi enda kohta teavad. Puhas psühholoogia ja tappev loogika.

«Oleme pidanud minema väga sügavale. Oleme esitanud endale maailma kõige raskema küsimuse: mis on oluline igale inimesele miljardite seas,» selgitas Granal, kuidas nad üritavad jälile saada, mis võiks korda minna just ühele või teisele veebikülastajale. Kuid kõige olulisem on ikkagi aru saada, mida veebilehtedel kuvatakse, kuna sellest lähtuvalt saab teha ka järeldusi, kes võivad olla nende külastajad.

Lihtne on kokku viia tekste – kuvada pesupulbrireklaame Youtube’i videote juures, mis räägivad pesupesemisest ja pulbritest pole teab mis kõrgem matemaatika. Kuid seda on vähe –  veebikülastajatena teame, kui napid on reeglina ühe tavapärase foto allkirjad või videokirjeldused.

Seega on ainus väljapääs minna veel sügavamale – mitte leppida pealkirjade ja kirjeldustega ja õpetada süsteemid ise ära tundma fotodel olevaid objekte. Vähe sellest – ka tegevusi. Ikka veel vähe – nüüd käivad tööd juba ka videotel toimuva äratundmiseks. Inimvõimetel ei ole piire.

Selgub, et süsteemide õpetamine käib üsna sarnaselt väikeste lastega. «Ainus võimalus on süsteemile sadu ja tuhandeid korda osundada – see on auto ja see on auto ja see on ka auto… Nii kaua, kuni süsteem on hakanud ise järeldusi tegema, millistele üldistele ja konkreetsele omadustele see vastab,» rääkis Arnold Granal.

Selline on lihtsamaid tuvastussüsteemi arhitektuurijooniseid
Selline on lihtsamaid tuvastussüsteemi arhitektuurijooniseid Foto: Kuvatõmmis

«Edasi läheb asi veelgi keerukamaks, meil tuleb iseenda jaoks nullist uuesti läbi mõelda kõigi meid ümbritsevate asjade olemus. Kuni selleni välja, et mitu puud peab kõrvu olema, et nad moodustaksid metsa. Või selleni, mis asi on tegelikult internet ja kuidas see mõistena meie süsteemile selgeks teha,» jätkas Granal.

Hästi, nii saab mõõdukalt suure meeskonnaga selgeks õpetada üsna suure koguse esemeid ja nähtusi. Aga neid nullist õpetamist vajavad asju on ju miljoneid ja miljardeid. Ja see on üks suurtest väljakutsetest, millega ettevõtte arendusmeeskond praegu tegeleb.

Igal juhul on Adcash suutnud kokku panna maatriksi, mis teeb ühelt poolt järeldusi konkreetsete arvutite kohta nende veebilehtede külastusharjumuste põhjal ning pakub seega just igale sellisele arvutile eeltoodu põhjal täpselt neid reklaame, mis talle võivad teoreetiliselt kõige enam korda minna. Valik tuleb seejuures teha murdosa sekundi jooksul, mil arvuti on veebilehte avamas.

Selle kõige nimel on Adcash sõlminud kokkulepped tuhandete maailma veebikeskkondadega. Kõik need keskkonnad küsivad reklaamide kuvamise eest raha ette, seda enam peab olema eeltöö olema tehtud niivõrd briljantselt, et ükski kliendi tasutud euro kaduma ei läheks.

«Kui meie keskkonda siseneb reklaamiklient, kes soovib reklaamida oma sushibaari Solarise keskuses, siis meie loeme üles kõik need arvutid, mille taga olevad inimesed võivad kõige tõenäolisemalt lähiajal sattuda Solarise kanti sushit sööma. Edasi tuleb meil leida üles need veebilehed, kus sellised arvutid käia võivad ja neile seal seda reklaami pakkuda,» võttis Arnaud kokku Adcashi arendustöö põhifookuse.

«Kujutage ette, et olete kose ääres ja te soovite veest kätte saada ainult paar konkreetsetele omadustele vastavat veepiiska. Selleks tuleb meil hetkega läbi analüüsida kõik langevad veepiisad. Reklaamimaailmas on meil reaalelt aega 100 ms, et otsustada, millist reklaami kasutajale näidata,» lisas ta.

See tähendab, et Adcash on sisuliselt indekseerimas kogu veebi ja talletab seda jooksvalt mahus ligi 1 petabaiti – sellise andmemahu salvestamiseks kulub Tallinna kõrgeima maja jagu kõvakettaid.

Adcashi peakontoris Tallinnas on tööl 87 inimest, kõigis harukontorites – Bulgaarias, Mehhikos, Prantsusmaal ja Hispaanias – kokku on 143 töötajat. Tallinna kontori enimlevinud rahvusteks on eestlased ja prantslased.

Adcash on ka üks ettevõtteist, mis jõudis konkursi «Aasta uuendaja 2015» kolme nominendi sekka. Võitja kuulutatakse välja 8. oktoobril toimuval Eesti parimate ettevõtete pidulikul auhinnagalal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles