Pole mingisugust vajadust pikema arutelu järele teemal, kas ja milleks nutikellasid vaja on – need lihtsalt käivad tänapäeva inimese täisväärtusliku elu juurde ja nii lihtne see ongi.
Samsung Gear S2 – nutikell, millel oma koht täita
26. oktoober 2015, 10:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsimus on vaid selles, kui hästi on suutnud selle vajaduse üks või teine tootja ideeliselt ja tehniliselt läbi mõelda.
Mõned argumendid ma kõige tagurlikumate ja uskmatute hambusse siiski heidan:
Inimestel lihtsalt on vaja aja kulgu jälgida ja seetõttu oli III aastatuhandel eKr leiutatud päikesekell üks esimesi inimleiutisi üldse. Ja kui kella juba omada, siis miks ei võiks see olla tehnoloogia viimane sõna. Seade, mis lisaks ajale pakub kasutajale sadu muid võimalusi alates pulsiandurist ja lõpetades kompassiga. Meil on tänu neile teistele vidinatele lihtsalt vaja palju vähem asju ja seega ka neile kulutada. Lõpuks on meil roolis olles mobiiliga rääkimine küll juba keelatud, kella vaatamine aga veel mitte – see on tegelikult ka ohutum.
Moodne inimene on võrku ühendatud. Mõni armastab olla võrku ühendatud kolaka lauaarvuti taga kord nädalas, mõni kuuetollise mobiiliga, nüüd on see võimalus tekkinud ka traadita võrku iseseisvalt või vähemalt eeltoodud seadmetega ühenduva nutikellaga. Me avastame ennast ikka vähem ja vähem kobamas taskutes telefoni järele või avama arvuteid. Kui keegi veel ei ole ühendatud, siis kuulub ta nende nelja miljardi hulka, kelle ÜRO lähiaastate jooksul ette võtab ja pääsu pole niikuinii.
Paljukiidetud ja -kurdetud märguanded – kalendrid, messenger'id, meilid, äratused, meeldetuletused, sotsiaalvõrgustikud, aktiivsusmonitorid jne. Midagi neist jookseb mul arvuti veebilehitseja eri tab'ides, mõne jaoks tuleb lahti hoida programm, ikka ja jälle vibreerib kuskil taskus või paberikuhjade vahel mingil põhjusel mobiil. Aeg on eituse faasist üle saada ja tunnistada, et tahame või mitte, aga oleme märguannete ja neid edastavate seadmete orjad, see on meie ellu töölepingute, sotsiaalsete rollide täitmise ja elutempo kaudu sisse kirjutatud. Neetult hea on seda kõike kontrolli all hoida lihtsalt oma randmelt. Saab rahulikult vabal ajal lähedastega suhtlemisele keskenduda.
Nutikellad kipuvad olema nüüd juba ka lihtsalt stiilsed, nii LG, Huawei, Samsung kui teised on asunud koostööle tuntud moemajadega, et luua eksklusiivsarju. Kümned eri display-versioonid, taustapildiks kasvõi abikaasa foto ja palju muud.
On esimesi märke, kus kellad täidavad osa funktsioone juba paremini ja mugavamalt kui mobiilid, tahvlid või arvutid. Olgu neiks siis loomulikult sportimine, võõras linnas jalutades kaardilahenduse abil otsitava maja leidmine, vabakäeseadmega rääkimine ja muidugi ka kellaaja vaatamine. Mõistagi pole vaja nutikellasid talveajale üle minnes ise kruttima hakata.
Kuna vähemalt mina olen enda jaoks nüüd lõplikult selgeks teinud, et nutikelladel on tehnoloogia arenguloos teel päikesekelladest tehisintellektini oma kindel roll täita, siis edasi saab iga mudeli puhul arutleda vaid selle üle, kui hästi ta seda kohta täidab.
Samsung Gear S2 suurimaks plussiks on vast selle disain, milles on hea tooniga kokku sulatatud sportlikkus, nüüdisaegne kergus ning klassikalistele kelladele omane ümarus. Ümarusest tuleneb ka kella teine oluline tugevus, milleks on keeratav serv vaadete vahetamiseks ja rakenduse valimiseks.
Kahtlematult on positiivseks nähtuseks see, et ühendatav pole see mitte ainult Samsungi telefonidega, vaid kõigiga, millel operatsioonisüsteemiks Android – LGd, Sonyd, Huaweid, HTCd jne. Aku peab samuti eelkäijaga võrreldes märgatavalt paremini vastu ning kaks-kolm päeva võib olla mureta, enne kui taas kell magnetiga juhtmevaba laadija külge asetada.
Tervisenäitajatest saab kell kenasti hakkama nii pulsi mõõtmisega otse randmelt, sammude lugemisega, aktiivsuse ja une monitoorimisega ja enamlevinud spordiklubide trenažööride jaoks on loodud oma mõõtmisvalemid.
Vägagi edukalt toimisid kellal minu käsutuses olnud testperioodil kõikvõimalikud märguanded – olgu selleks e-mailid, sotsiaavõrgustike sõnumid ja märguanded või sissetulevate kõnede teavitused. Nagu ikka selliste seadmete puhul, tuletab ka see seade kasutajale meelde, kui ollakse ennast liiga kauaks kontorilaua taha unustatud.
Ja loomulikult on lahe see, kui mu kell ei pruugi enam olla täna see, mis eile ja ma saan puutetundlikul ekraanil näppu mõne sekundi peal hoides valida kuvaks täiesti uue lahenduse 13 valiku seast ning panna seejuures taustapildiks mis iganes foto oma galeriist.
Probleeme oli ka muidugi, nagu ikka tugevas arenemises olevate seadmete puhul. Opsüsteemiks on kellal mitte Android vaid Tizen ning kaardilahenduseks mitte Google Maps vaid Nokiast väljakasvanud Here. Seda viimast ma kellal tegelikult korralikult käima ei saanudki, kord nõuti mobiiliga paaritamist, kord ei leitud mind päris korralikult üles, lisaks võtab kaartide laadimine tohutu aja. Kogu see navigeerimise majandus vajab veel tublisti arenemist.
Kell on minu hinnangul liialt täis topitud ka funktsioone, mida tavainimesel tegelikult iial vaja ei lähe. Ma saan aru, kui tekiks rss-i abil võimalus panna tõsisest uudisefriigist Eesti inimesel kellal jooksma näiteks Postimehe värskete uudiste pealkirjad, kuid kinnikeeratult CNN ja Bloomberg pole nähtavasti parim valim meie jaoks. Uudiste ja kirjade täispikkuses lugemine nii väikeselt ekraanilt pole niikuinii eriti mõttekas tegevus – nii kaugele see telefon nüüd ka pole arenenud.
Arusaamatuks on jäänud kindlasti ka see, kuhu on kadunud eelkäijaga võrreldes mikrofon ja handsfree-kõnede tegemise võimalus, miks pole kaamerat kiirfotode tegemiseks.
Tehnilise poole pealt on kellal 1,2-tolline Super AMOLED puutetundlik ekraan, resolutsiooniga 360x360 pikselit ja pikslitihedusega 302 ppi. Kell on 11,4 mm paks, see on tolmukindel ning veekindluse näitajaks on IP68. Sisemist mälu on seadmel koguni 4 GB, operatiivmälu on 512 MG, protsessoriks 1GHz-ine ja kahetuumaline Exynos, aku mahutavuseks 300 mAh. Ühenduse pidamiseks on kellal Bluetooth, WiFi ja NFC.
Kella sisse on suudetud ära mahutada ka kiirendusmõõtur, güroskoop, pulsimõõdik, taustavalgus, baromeeter.
Pole veel teada antud, kui palju kella tavaline ja klassikaline versioon maksma hakkavad, tõenäoliselt praegu veel liiga palju, kuid vähem kui Apple Watch – kuskil 300-400 euro kanti.
Kui kõik head ja vead kokku võtta, on see ikkagi praegu kahtlematult võimekaim omasuguste seas. Karm tõde on, et keskmine inimene võtab täna nutitelefoni taskust välja 100-150 korda päevas. Karta on, et nomofoobiasse ja hirmu millegi olulise mahamagamise ees oleme nakatunud juba põlvkondade kaupa. Teiste väärtuste kõrval aitavad nutikellad meil neid haigusi ehk veidi kergemas vormis üle elada.