Austraalia ja Uus-Meremaa on maailma kaks esimest riiki mis asuvad peagi katsetama uudset pilvepõhist digipassi, et vabastada tulevikus kodanikud igasugusest vajadusest paberdokumentide järele.
Algavad maailma esimesed pilvepassi katsetused
29. oktoober 2015, 15:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Austraalia peab ennast maailma turvalisemate passide väljastajaks, kuid uusi tehnoloogiaid omaks võttes ja rakendades saaksime teha veelgi enam. Oleme pidamas Uus-Meremaaga läbirääkimisi ning kui oleme nõuetes, sealhulgas turvalisuses, kokku leppinud, siis on tegemist millegagi, mida sooviksime proovida ja kasutusele võtta,» ütles Austraalia välisminister Julie Bishop.
Pilvepasside süsteemi mõte seisneb lühidalt selles, et riigi käsutuses olevad kodanike biomeetrilised andmed ei istu mitte lihtsalt serverites vaid neid asutakse võrdlema piiripunkte läbivate inimeste omadega, vahendab Tech Times.
Süsteemis iseenesest pole midagi uut, ka praegu tuleb paljudesse riikidesse sisenedes lisaks passi näitamisele olla valmis ka sõrmejälje andmiseks – nii on see näiteks USA-s, Jaapanis ja Malaisias.
Kuid austraallaste plaan on ambitsioonikam: paberpasse poleks vaja enam üldse kaasas kanda ja piisab vaid näiteks sõrme asetamisest lugerile või näo näitamisest kaamerale. Täpsemalt pannakse plaanide kohaselt kokku süsteemid ePassport, mis sisaldab kodanike fotosid, sugu, nime ja passi numbrit, ning inimeste näojooni võrrelda oskavat süsteemi SmartGate.
Lisaks kaoks pilvepasside kasutuselevõtuga probleem kadunud passidega, selliseid juhtumeid registreeriti Austraalias möödunud aastal 38 718.
Riigi Infosüsteemi Ameti analüütiku Anto Veldre hinnangul on biomeetria kasutamisel nii eelised kui ohud.
«Eelised - piiriületus on kiirem, terroriste püütakse edukamalt. Puudused: näiteks, kui sõrmejäljekujutised lekivad, siis inimesel pole ju võimalik omi sõrmi välja vahetada,» ütles Veldre Postimehele.
Veldre sõnul on biomeetrilise andmestiku säilitamisele ja töötlemisele esitatud väga ranged nõuded - tegu on delikaatsete isikuandmetega.