Saksamaa teadlane on sidunud Stephan Bernsteini metallstruktuuri külge. Bersteinil on nii silma- kui kõrvaklapid, et tal poleks aimu, millal masin teda lööb.
Masin lööb inimesi, et teha roboteid turvalisemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
54-aastane mees on üks Fraunhofer IFF instituudi 15 vabatahtlikust, kes aitavad välja selgitada, mida oleks vaja teha, et tehastest töötavad robotid oma inimkolleege kogemata ei tapaks, vahendab Bloomberg.
Koostööd tegevad robotid on vaja seadistada nõnda, et nad kokkupõrke korral ei võtaks inimesel maha nahka ega jäsemeid. Ent selle jaoks on vaja teada, uurib teadlane Robert Behrens, kui tugevalt võib robot inimese vastu puutuda. Ning kuidas see muutub, kui robotil on küljes terav ese?
«Kõige parem on kontakti täielikult vältida. Ent kui see siiski juhtub, peavad tagajärjed olema nii väikesed, et inimene tuleb järgmisel päeval tööle – maksimaalselt sinikas, mitte vigastus ega avatud haav,» sõnas Behrens.
Praegu on olemas küll juhis, mis piirab kontakti jõudu 150 newtoniga (umbes nagu nõrk löök), ent teravate nurkadega või nõeltega roboti puhul on tegu oluliselt teise tundega kui laugemate kontuuridega masina puhul.
Läinud aastal oli Saksamaal 158 robotite põhjustatud tööõnnetust. Juunis tappis tavaliselt puuris hoitav robot Volkswageni töötaja, lükates ta vastu metalltera.
Saksamaal on robotite suhtes eriline huvi – ÜRO andmetel on riigis enam kui üks viiest inimesest üle 65 aasta vanune. Ning kui praegu on tööealisi inimesi 50 miljonit, siis juba aastal 2060 on neid 16 miljonit vähem.