Täismahus intervjuu: Eestis on sündimas üleilmne startup-ettevõtete kauplemiskeskkond

Aivar Pau
, tehnoloogiaajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaidi Ruusalepp
Kaidi Ruusalepp Foto: Aivar Pau

Eesti ettevõte Funderbeam on käivitamas maailmas nii sisult kui tehnoloogialt unikaalset startup-ettevõtete kauplemiskeskkonda, ütles intervjuus Postimehele ettevõtte üks asutaja ja tegevjuht Kaidi Ruusalepp.

Funderbeam on seni olnud pildil peamiselt alustava ettevõtluse analüüsidega ning veidi on aimu antud ka investeerimisvahenduse alustamise plaanidest. Millega te õigupoolest siin Telliskivi loomelinnakus tegelete?

Ehitame me uut investeerimis- ja kauplemiskeskkonda varajase faasi ettevõtetele. Kõige lihtsam on paralleele tuua börsiga, kuhu ettevõtted lähevad, saavad paljudelt investoritelt kapitali ning hiljem saavad investorid oma investeeringutega kauplema hakata.

Viimane on meeletult oluline edasihüpe, sest erinevalt aktsiaturgudest puudub startupi-investeeringutel igasugune kohene likviidsusvõimalus. Kasumlikku Investeeringust väljumist oodatakse pikki aastaid, startupi osaluse osaline või täielik müümine on aeganõudev ja kallis protsess. 

Funderbeam lahendab selle globaalse probleemi oma kauplemiskeskkonnaga, andes ühele investorile investeeringust lihtsa väljumisvaliku — ning teisele võimaluse end sinna sisse osta.

Kasutame uut tehnoloogiat, mis võimaldab meil teha protsessi kiiremaks ja odavamaks ning eemaldada sellest rohked vahendajad.

Me teame, kuidas käib tavabörsil tehingute vahendamine - mida Funderbeam  teisiti teeb? Milliseid samme peaks näiteks ette võtma alles idee tasandil olev ettevõte, mis asub otsima võimalusi kapitali kaasamiseks?

Erinevalt aktsiabörsidest hakatakse Funderbeamis kauplema digitaalsete õigustega, mis esindavad osalust investeerimissündikaadis, kuid pole selle alusvara — startupi aktsiad või osad.

Meie investeerimismudelit võiks nimetada terminiga sündikeerimine. Lähim mõiste sellele oleks vast ühisrahastamine. See tähendab, et investorid panevad oma raha ühte potti ehk sündikaati, mis investeerib startup-ettevõttesse. Seega saab ettevõte kaasata kapitali paljudelt suurematelt ja väiksematelt investoritelt, ent tema suhtlus ja asjaajamine käib startupil vaid ühega neist — sündikaadi loonud ja seda majandava juhtinvestoriga. Natuke nagu fond, aga erinevalt fondist on sündikaadil ainult üks investeering ühes ettevõttes.

Juhtinvestor tuleb Funderbeami juurde ja ütleb, et on välja valinud startupi ja asub sellele raha otsima. Meie keskkonnas saab juhtinvestor luua sündikaadi ja avaldada selle investeerimistingimused - tulge investeerige läbi sündikaadi sellesse startupi, see tegeleb selliste ja selliste asjadega, selles töötavad need ja need inimesed ning raha on vaja selleks ja selleks, investeeringuid on vaja nii palju ja investeerimistingimused on sellised.

Edasi investorid vaatavad, kas pakkumine on huvitav, kas nad usuvad kõnealusesse startupi, kas juhtinvestor on usaldusväärne ja teevad sobivuse korral investeerimispakkumise. Tehtud investeeringud muutuvad hiljem turul kaubeldavaks. Kaubeldakse digitaalsete õigustega ja see on Funderbeamile unikaalne. Kõik investorite õigused ja tehingud registreeritakse blockchainis, ning jaotatakse sündikaadis osalenud investoritele. Osalus startupis jääb sündikaadile.

INVESTEERIMISEKS PIISAB KA PAARSAJAST EUROST

Kes on need inimesed, keda ootate sündikaatidesse raha investeerima? Saan ma õigesti aru, et loodav keskkond ei eelda enam kümnete tuhandete eurode suuruste investeeringusummade olemasolu?

See on hea küsimus, sest küsimuses peitub üks Funderbeami poolt avatavatest ustest.

Meie investeerimispilet ei ole enam 10 000 või 50 000 eurot. Täiesti vabalt võib investeerida ka mõnisada eurot.

Kui näiteks Sten Tamkivi tuleks oma Teleportile läbi meie keskkonna omale järgmist raha otsima, siis mina oleksin tõenäoliselt üks neist, kes väikese summaga neid toetaks -  ma olen näinud Teleporti tegemisi, mulle nende idee meeldib, aga mul ei ole investeerimiseks võtta 50 000 eurot.

Lisaks on startup-ettevõtete ümber palju nõustajaid – maksud, juriidika, turundus — kes soovivad samuti enda nõustatavate ettevõtete edust või teekonna emotsioonist osa saada.

Ehk siis me avame varajase faasi investeeringud ka palju laiemale grupile kui seni.

Oletame, et mul 1000 eurot ja tekkinud soov seda millessegi investeerida, kuidas see teie vahendusel käiks?

Tuled Funderbeami keskkonda, lood siin oma konto, vaatad huvitavaid pakkumisi ja kui midagi meeldib, siis teed oma investeeringu. Mingis mõttes toimib kõik väga sarnaselt börsile, lihtsalt kõik on väiksem - väiksemad summad, väiksemad ettevõtted ja ka riskantsemad ettevõtted.

KÜBERRAHA PLATVORMIST SAAB UUS WWW

Milline on ikkagi tehnoloogia roll kogu selles protsessis?

Kasutame blockchaini tehnoloogiat, mis on ehk enim tuntud küberraha bitcoin alustehnoloogiana. Blockchain võimaldab meil korraldada kvaliteetset ja lihtsat arvepidamist tehingute üle. See on nagu tehingute ja omandi register, mis kätkeb endas paljusid funktsioone, mida veel seni täidavad erinevad organisatsioonid finantsmaastikul.

(Blockchain on tuntud kui küberraha bitcoin andmetöötlusplatvorm, mida on asunud Eestis testima ka Nasdaq – A.P.). Blockchaini areng ja tema kasutusvõimalused saavad olema põnevad.  Mõned arvavad koguni, et blockchaini mõju saab olema sarnane World Wide Webi omaga.

Oleme kogu raha tõstmise ehk sündikeerimise ja kauplemise keskkonna ehitanud blockchaini peale.  Funderbeami kogemus esimese projekti rahastamisega ütleb,  et tuleviku börsid vajavad ainult blockchaini, korralikku ja lihtsat kasutajaliidest ning makseasutuse teenust, mille kaudu investeerimise ja kauplemise rahad liiguvad. See on kõik. Puudub igasugune vajadus rohkete vahendajate järele. Lokaalsus väheneb samuti, kuna tegemist on avatud ja globaalse lahendusega.

Kuhugile peaks ikkagi selle protsessis paigutuma ka väärtpaberikeskus EVK, mis jääb selle rolliks, kui kogu  kauplemine ja investeerimine saab toimuma teie keskkonnas?

Kui blockchain kogu oma võimalustes kasutusele võtta, siis polegi väärtpaberikeskustele enam erilist rolli – selle rolli võtab tehnoloogia enda kanda. Tundub müstiline, aga me näeme suure tõenäosusega just sellist tulevikku.

OTSITAKSE ESIMESI TESTIJAID

Seega on keskkond loodud ja alustavad ettevõtted saavad juba asuda teie poole investeerimissoovidega pöörduma?

Äsja tegime oma platvormil 10 000 euro suuruse investeerimisringi Funderbeami enda jaoks. Selles osalesid meie investorid, töötajad ja nõustajad. Käivitasime nii-öelda private beta. Tulemuseks oli see, et summa märgiti üle – soov investeerida oli palju suurem, kui me eeldasime. Meie töötajatel on nüüd sündikaadi-investeeringutega võimalik kauplema hakata. Kõik töötab ja toimib.

Igal juhul oleme me nüüd värskelt valmis startup’e ja potentsiaalseid investoreid vastu võtma, et teha suletud beetas ilma tasudeta veel paar testi ära. Järgmise aasta esimeses kvartalis läheme avalikuks.

Kuidas ja mille nimel see kõik ikkagi alguse sai, millised on ikkagi need sammud, mis aitavad investeerida soovijail just Funderbeami vahendusel õigeid otsuseid teha oskavad?

Me alustasime Funderbeamiga aastal 2013. Eesmärk on olnud pidevalt lihtsustada ülemaailmselt varajase faasi ettevõtete investeeringuid ja pakkuda likviidsust. Tegime kõigepealt valmis andmeanalüütika platvormi – kui sa tuled investeerima, pead saama teha teadliku otsuse.

Meie andmebaasis on üle 150 000 startupi üle maailma ja paneme need omavahel võrreldavatesse kategooriatesse.

Kasutajad saavad startuppe otsida, neid filtreerida, võrrelda, arenguid analüüsida. Kogu startupi kohta käiva info kuvame ka investori juures. Kui näiteks Jaan Tallinn on investeerinud Funderbeami, siis tema investorprofiilis on Funderbeami info ka olemas. Meie andmebaasis on lisaks startup’idele ka umbes 20 000 investori profiilid.)

Kuidas te need 150 000 startupi üle maailma üles olete leidnud?

Andmeid korjavad andmebaasi masinad. Hoiame silma peal maailma uudistel, me oskame neist andmeid üles otsida, puhastada, klassifitseerida ning need analüüsiks tabelitesse, mudelitesse ja algoritmidesse paigutada. Ühtlasi on meil partnerluslepingud ka suurimate startuppide andmebaasidega maailmas. Nii et käsitööd meil väga palju ei ole.

Samm 2 ja 3 on investeerimis- ja kauplemisplatvorm nagu eespool räägitud. Nii et kogu varajase faasi investeerimistsükkel võiks olla Funderbeami kaudu läbitav – infost investeerimise ja kauplemiseni.

Milline on Funderbeami ärimudel – kes, mida ja mille eest maksma hakkab?

Oleme kaalumas nii traditsioonilisi kui ebatraditsioonilisi hinnastusmudeleid. Tavapärane oleks see, kui keegi soovib raha tõsta, siis ta tasub sündikaadi rahaga täitumise hetkel edukustasu. Edasi ka veidi kauplemise ja kontohalduse eest. Veidi tavapäratum ja valdkonda muutev mudel oleks see, kui maksad ühe tasu ja saad selle sees kogu teenusteringi.

Sellist asja, mida meie teeme, ei ole maailmas veel olemas. Olemas on küll sündikaadid raha sissepanemiseks, kuid puudub võimalus oma investeeringutega hiljem kauplema hakata. Veel vähem on keegi midagi sellist teinud blockchaini peale.

Nii et järgmine aasta saab meie jaoks olema äärmisel huvitav – millise faasi startuppide huvi on kõige suurem, millises regioonis meiega enim kaasa tullakse ja kui aktiivne saab olema kauplemine. Võib olla läheb nii, et suurim huvi on võtta kõik oma olemasolevad osad või aktsiad ja tuua need ühe pakina Funderbeami keskkonda, et endale käibevahendeid tekitada. Peagi saame teada.

Kui nüüd rääkida riskijuhtimisest, siis millised on investorite ja ettevõtete ohud sellises kauplemiskeskkonnas tegutsemisel?

Startuppidesse investeerimine on üks riskantsemaid investeerimise viise üldse. Need on nii varajase faasi ettevõtted, et kunagi ei tea, mis nendega juhtub. Statistika näitab, et valdav enamus neist ei lõpeta hästi. Vähesed edukad kasvavad tugevateks ettevõteteks, veel vähematest saavad Facebooki-laadsed tähed.

Kindlasti on mingil määral tegemist õnnemänguga. Aga mis mulle valdkonna juures meeldib, on investeeringute emotsionaalsus. Need ei ole kindlasti ainult finantsinvesteeringud – kui ma panen startuppi 1000 eurot, siis ei soovi pelgalt 2000 tagasi saada. Pigem tahetakse toetada mõnda lahedat seltskonda laheda idee elluviimisel.

Mis puutub ettevõtete riskidesse, siis on see seotud eelkõige vastutusega paljude investorite ees. Kindlasti tasuks läbi mõelda, kas ollakse valmis avalikkuseks ja järelturu “hinnanguks” – kui näiteks turg ütleb ettevõtte hinnaks 2, aga nad ise arvavad, et on väärt 4.

Samas saab iga sündikaat otsustada, kas kauplemine on kinnine ja vaid selle liikmete seas või avatud turul. Lisaks seda, millal kauplemiseks läheb. Väga paljudele on kindlasti oluline avalik tähelepanu ja sel juhul on kindlasti parim otsus kauplemine.

MAKSUKESKKOND: UHH, SEE ON VALUS!

Räägime Eesti asjast ka. Kui palju teie 150 000 leitud ettevõttest on Eesti omad?

Ligikaudu 350

Väga vähe.

Väga vähe. Ja kui Eestis räägitakse, et igal perel on oma startup ja et meil on buum, siis mina ütlen, et meil on väga vähe startup’e. Võiks olla kümme korda rohkem. Eestil on rohkelt potentsiaali – me oskame väikeste ressurssidega teha suuri asju. Meil on väike riik ja kui keegi tahab äri alustada, siis pole võimalust teha rakendus ainult oma linna jaoks - seega on ettevõtjad harjunud vaatama oma turuna tervet regiooni või maailma. Sünnitakse tihti nö rahvusvahelisena või rahvusvaheliseks.

Miks meil startuppe ikkagi nii vähe on? Kas meil on liiga vähe hub’e, üritusi, on meil keskkond nende tekkeks halb?

Eestis ei ole popp olla ettevõtja. Võib olla sellepärast, et meil oli vahepeal üks 50-aastane töövõtluse periood.

Kui lugeda ettevõtjatest kirjutatavaid lugusid, siis on kuvand paljuski negatiivne. Meil on suhtumine ebaõnnestumistesse fataalne – parem ära (enam) proovi. Vähe räägitakse edulugudest ja positiivsetest eeskujudest, kui mõned ettevõtlus- ja ettevõtjate auhinnad välja arvata.

Samas on tulemas peale noor ettevõtjate põlvkond – rahvusvahelises äris pole tegelikult vahet, mis sinust kodus arvatakse.

Eestis on üldiselt soodne keskkond, mõningate eranditega Näiteks maksustatakse meil rikkaks saamist ja mitte rikas olemist. Kohe alguses tuleb hakata täislaksuga maksma kõiki tööjõumakse – saame investoritelt 100 000 eurot investeeringuteks, ja enam kui poole maksame kohe riigile. Sotsiaalmaks, tulumaks, kindlustused - uhh, see on valus!

Vähemalt esimesel aastal võik alustavatele ettevõtetele anda ka Eestis maksupuhkust või lasta sotsiaalmaksu lagi madalamaks. Teekond jõukuseni on praegu päris karm.

Viisite ka ise Funderbeami peakontori Londonisse, miks seal lihtsam on?

Selle pärast, et välisinvesteeringuid on seal lihtsam sisse tuua. Meie väärtpaberid olid registreeritud EVK-s ja selleks, et välisinvestorid saaksid siin osaühingu osasid omada, pidid nad kõik Eestisse tulema, avama siin rahakonto ja väärtpaberikonto ning alles siis said osad peale.

Lisaks on Suurbritannia teinud maksumuudatuse. Kui sa oled jõukas ja investeerid alustavasse ettevõttesse, siis 30 protsenti investeeringusummast saad sama aasta maksutulust maha arvata. Kui see investeering peaks tulu tooma, siis selle pealt tulumaksu ei maksta. Sisuliselt pannakse jõude seisev kapital uut kapitali tootma. Lisaks oli sealse kapitali kvaliteet kõrge – investorid omavad äriringkondades väga häid sidemeid, annavad nõu ja avavad uksi.

Mõttekoht ka Eesti jaoks?

Jah. Eesti võiks mõelda, kuidas jõukate inimeste kapital toodaks siin uusi ettevõtjaid. Isegi kui ebaõnnestutakse rahvusvahelise äri ülesehitamisel, pole meil midagi kaotada. Vastupidi, me saame kümneid ja sadu rahvusvahelise kogemusega noori ettevõtjaid. Neid kogemusi saab ära kasutada kogu Eesti ettevõtluses ja muuta see rohkem rahvusvaheliseks.

Funderbeamis töötab ka mitmeid välismaalasi, viimasel ajal on asutud palju rääkima sallivusest…

Me peame pealtnäha teistsuguseid inimesi mitte ainult sallima, vaid nende vastu sõbralik ja avatud olema. Kui sa oled välismaalane ja tuled Eestisse neljaks aastaks tööle, siis võiksime seda rohkem austada. Nad on tulnud siia tööle, andma oma ajupotentsiaali selleks, et meie ettevõte saaks suureks kasvada. Hirm muutuse ja teistsuguse ees on Eestis natukene liiga suur.

Eesti viimaste aastate suurimaid investeerimissummasid kogunud startup’id:

1. Transferwise.com 72,100,000
2. AdCash.com  20,000,000
3. Skeletontech.com 15,900,000
4. Fits.me   13,800,000
5. Zeroturnaround.com 13,493,333
6. GrabCAD.com  11,299,000
7. Pipedrive.com  11,006,000
8. Lingvist.io  8,409,900
9. Fortumo.com  5,150,000
10. Realeyes.com  4,705,000

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles