Ammuoodatud filmivaatamiskeskond Netflix jõudis lõpuks Eestisse ja kohe täitus sotsiaalmeedia rõõmuhõisete ja kurtmisega. Hõisati ühe märgilise teenusepakkuja Eestisse jõudmise üle, kurdeti jällegi selle üle, et võrreldes USA valikuga näeb Eestis ikka palju vähem filme ja sarju.
Kiire sisu võrdlus näitas, et kurtmiseks võib isegi põhjust olla. Kõigepealt metoodikast: hankisin ligipääsu USA sisuga Netflixi kontole ja kirjutasin eri kategooriate alt välja kümme kasutajate poolt enim hinnatud filmi/sarja. USAs on kategooriad umbes poole rohkem, seega arvestasin vaid Eestiski näha olevaid: TV sarjad, märul- ja seiklus, lapsed ja pere, komöödia, dokumentaal, draama, õudus, sõltumatu, romantika, ulme ja fantaasia ning triller. Pärast vaatasin otsinguga kas vastavat teost ka Eestist näha saab.
Kokku tuli 110 ühikut, millest Eestis on näha 15. Kusjuures sellised kategooriad nagu märul ja seiklus, komöödia ning ulme jäid ühegi filmita. Silma torkavad puudujad on: «Kaardimaja», «Kariibi mere piraadid: Musta pärli needus», «Vabastatud Django», «Vääritud tõprad», «Kadunud 60 sekundiga», «Operatsioon «Mõõkkala»», «Terminaator», «House», BBC «Sherlock».
Samas ei saa ka ütelda, et üldse midagi vaadata ei ole, mitmed väga menukad ja värsked Netflixi enda sarjad on ilusti olemas, näiteks: «Making a Murderer», «Jessica Jones», «Orange Is the New Black», «Narcos», «Daredevil» ja «Marco Polo: One Hundred Eyes». Rõõmustada võivad ka sarimõrvafännid: Netflixi abil saab Eestis legaalselt ära vaadata «Dexteri» viimase hooaja, mida seni siin näidatud polegi.
Teosed, mida saab näha nii USAs kui ka Eestis