Eesti on astumas jõulisi samme kohtumenetluse paberivabaks muutmisel

Aivar Pau
, tehnoloogiaajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtutoimikud 2012. aasta sügisel Harju maakohtus endiste Rae valla juhtide Veigo Gutmanni ja Meelis Kasemaa süüasja arutamiselt.
Kohtutoimikud 2012. aasta sügisel Harju maakohtus endiste Rae valla juhtide Veigo Gutmanni ja Meelis Kasemaa süüasja arutamiselt. Foto: Peeter Langovits

Ainuüksi möödunud aastal valmis Eesti kohtusüsteemis enam kui 50 000 kohtutoimikut, ja kui arvestada, et üks toimik võib rännata läbi mitme menetlusastme, siis võib kokku arvestada ligi 60 000 menetlust, mille lahutamatuks osaks on olnud vana viisi välja prinditud paberilademed.

Paljudele meist meenub kurikuulus maadevahetuse kohtuprotsess, mida kajastanud värvikatel fotodel ja videotel mahtusid osalised uurimismaterjale täis portfellide ja paberipakkide vahele vaevu ära.

850 000 eurot – nii suur on summa, mis kulub Eesti kohtuasutustel keskmiselt aastas, et arvutites loodud tõendeid, hagisid ja vastulauseid, tunnistusi, süüdistusi ja teisi kohtumaterjale paberkujule vormida ning neid menetlustes kasutada. 500 000 eurot – nii palju kulus kohtutel 2015. aastal ainuüksi postikuludeks. Selline on reaalsus, millega meie kohtusüsteem praegu silmitsi seisab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles