Kuigi Tesla Motors on lubanud esimese inimjuhita auto USA teedele tuua juba 2-3 aastaga, leiab Audi kohaliku üksuse tegevjuht Scott Keogh, et täisautonoomseteni jõudmiseks kulub tööstusel veel kümme või rohkem aastat, kirjutab Car and Driver.
Audi: tõelisi isesõitvaid autosid näeme rohkem kui kümne aasta pärast
25. jaanuar 2016, 10:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleneb, kuidas seda (isejuhtivat autot, toim) defineerida,» ütles Keogh, kui tal paluti Tesla tegevjuhi Elon Muski lubadust kommenteerida.
«Kui definitsiooni järgi saan ma kodust lahkuda niimoodi, et vajutan lihtsalt nupule ja auto viib mu kuhu iganes ma soovin, ilma, et mu käed puutuks rooli, täiesti iseseisvalt, siis sellist asja ei näe me veel pikka aega. Minu hinnangul kulub selleks kümme või enam aastat,» väitis ta.
Audi hinnangul toimub täisautonoomsuseni jõudmine teatud sammude kaupa.
«Ilmselt luuakse mingi keskkond ehk kaardistatakse mingi linnaala täielikult ära ja kogutakse kokku kõik vajalikud andmed. Just sellistes piirkondades hakkavad isesõitvad autod alguses liiklema,» prognoosis Keogh.
Ta mainis, et autopiloodisüsteeme arendatakse turvalisuskaalutlustel samuti sammhaaval. Näiteks on Audi uue Q7 ja A4 varustuses liiklusummikute jaoks loodud abisüsteem, mis töötab kiirusel kuni 60 km/h. Tegu on autonoomse juhtimise lahendusega, mis suudab ummikutes ise edasi liikuda. Samas peab inimjuht iga 15 sekundi järel rooli puudutama, et tõestada, et ta on ikka veel ärkvel ning kui sensorid ei suuda enam teed adekvaatselt lugeda, antakse inimesele märku, et aeg oleks juhtimine üle võtta.
Audi USA üksuse juhi sõnul on isesõitvate autode süsteemide arendamisel kõige suuremaks tehniliseks väljakutseks madalal kiirusel liiklemise ajal prioriteetide järjestamine.
«Paljud loomulikud inimtegevuse rütmid töötavad viisil, mida sonaritel ja laseritel on keeruline lugeda,» ütles Keogh. «Näiteks meil USAs stoppmärkidega ristmikel on inimestel välja kujunenud teatud viisid, kuidas neid ületada. Auto nina lükatakse vaikselt välja ning seejärel tekitatakse ootepositsioonil kaasliiklejaga silmside, et saavutada vaikiv kokkulepe ning seejärel saab sõit jätkuda. Kui süsteem üritab rangelt seadusi järgida ning stoppmärgi juures peatuda, võib auto tunde asjatult oodata, kuna inimjuhid lihtsalt nügivad vahele.»