Indrek Neivelt teeb uut panka (4)

Aivar Pau
, tehnika.postimees.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Endine hansapankur Indrek Neivelt, IT-guru Linnar Viik ja mitu teist asutajat ja investorit avavad kolme Euroopa riigi residentidele uue finantsteenuse, mis täidab sisuliselt kõiki eraisikute jaoks vajalikke igapäevapanganduse teenuseid.

Täna avatakse teenus korraga Hollandis, Hispaanias ja Eestis, kuid plaan on laieneda üleeuroopaliseks finantsteenuseks.  

«Sisuliselt oleme pank, juriidiliselt veel makseasutus,» ütles Indrek Nevelt Postimehele. Eraisikud saavad loodud ettevõttes konto avamise järel enda käsutusse kõige tavapärasema pangakonto koos IBAN-numbriga, teostada makseid, lasta sellele üle kanda oma palgaraha, saada Mastercardi omanikuks ja sellega soovi korral maksta nii kauplustes kui ka sularaha välja võtta.

Kusjuures pangakaardil on Eestis esimesena NFC-funktsionaalsus kontaktivabade maksete sooritamiseks.

Finantsettevõtte nimi on Pocopay, täna kell 16 avatakse sellenimeline veebikeskkond ning tehakse avalikuks mobiilirakendused. Itaalia ja hispaania keeles tähendab «poco» pisikest, kuid asutajad on seda nime pannes mõelnud ka lühendile sõnast «pocket» ehk tasku.

Kokku on uude ettevõttesse tänaseks investeeritud 3,5 miljonit eurot. «Meil on hetkeseisuga juba 25 aktsionäri. Nende seas on asutajad, töötajad ja erainvestorid. Nädal-kaks tagasi tõstsime veel raha ja ka Eesti kohalikud investorid olid huvitatud raha paigutamisest,» ütles Neivelt.

Suuremaid erainvestoreid on kolm: Juhan Kolk, Urmas Past ja Olli Heinonen. Asutajateks lisaks Indrek Neiveltile Trust IN OÜ kaudu ja Linnar Viigi ettevõttele Glocl veel rühm IT-ettevõtte Icefire omanikke. Ettevõtte juhatuse liikmed on Indrek Neivelt, Andreas Kotsjuba ja Oksana Tolmatšova.

Kogu teenuste arendus ja juhtimine toimub Eestis. Töötajaid on 50 ringis. Küsimusele, kas peakontor on Eesti alustavatele ettevõtetele kohaselt plaanis kolida Londonisse, kõlab Neivelti vastus «veel ei ole.»

Pocopay ei taha oma teenust võrrelda kuidagi kohalike pankadega, nagu SEB, Swedbank või LHV, kuna annab endale selgelt, aru, et kui piirduks Eesti turuga, siis projekti kuidagi tasuvaks ei saaks. Mänguruum on palju suurem.

Tavapangast eristab ettevõtet veel vaid see, et sellelt ei saa laenu võtta ega hoiuseid avada. «Selles mõttes pole ka suurt vahet, kuna pangad hoiustelt enam niikuinii sisuliselt protsenti ei maksa. Pole vahet, kas saada 0 protsenti siin või seal,» ütles Neivelt.

«Oleme mõelnud, et peaksime ära tegema ka pangalitsentsi, et inimestele paremini teenus ära seletada. See oleks kerge ja võtaks paar kuud aega. Samas tuleb arvestada sellega, et tänapäeva pankasid, mis üritavad teha seinast seina kõike, meil viie aasta pärast enam ei ole,» sõnas Neivelt.

Indrek Neivelt näitab Pocopay rakendust ja NFC-võimekusega pangakaarti. Foto: Liis Treimann
Indrek Neivelt näitab Pocopay rakendust ja NFC-võimekusega pangakaarti. Foto: Liis Treimann Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Paari kuu pärast lisanduvad Pocopay teenuste nimistusse püsimaksed, otsekorraldused ja e-arvete tellimise võimalus.

Vastuseks küsimusele, miks peaks inimene tulema on arveldustega üle Pocopaysse, tõi Neivelt peamise põhjusena uue kasutajakogemuse. Teenuse disainiga on ettevõte tõesti tublit tööd teinud.

«Teiseks on maailm muutumas järjest rahvusvahelisemaks ja inimesed elavad ning töötavad palju välisriikides – kui selliste perede või kogukondade liikmed on meie kliendid, siis nende vahel liiguvad maksed sekunditega. Isegi kui võtame Eestis esindatud pangad, mis on samas kontsernis, on neil ikkagi eri riikides eri andmebaasid ja ülekanded nende vahel vaevalised ja kallid,» sõnas Neivelt.

Lisaks märkis Neivelt, et kui üks inimene suhtleb sotsiaalselt erinevate inimestega, kes jagavad oma vahel näiteks kingituste rahasid, takso- ja restoraniarveid, siis uue teenusega on väga mugav oma arveid jagada.

Neivelt rõhutas, et mitte ükski pank ei tohi kliendilt nõuda maksete jätkumist neile, kui on võetud näiteks kodulaenu või muid kohustusi. «Pärisorjus likvideeriti ammu ära. Elu läheb selles suunas, et erinevate teenuste jaoks kasutatakse erinevaid teenuseosutajaid.»

Pocopay teenuse kuutasu on «kohvitassihind» 2,9 eurot  - «selle eest saab klient kaardi, millega saab igal pool maksta, sellega saab teha tasuta 30 Euroopa makset». Maksete kuulimiidiks on 5000 eurot. «See on tavalisele inimesele täiesti piisav, jääb ülegi.»

Sularaha väljavõtmise ja ülejäänud maksete eest tuleb kliendil küll maksta, kuid Pocopay teiste pankade võetavatele tasudele midagi ei lisa.

Konto avamiseks tuleb lisaks andmete sisestamiseks teha foto nii oma dokumendist kui endast ja edastada need Pocopayle. Lisaks tuleb teha enda nimel olevalt mõne teise panga kontolt suvalise suurusega Euroopa makse ja kui raha on arvel, siis on konto avatud.

Oma edasise autentimise taseme saab iga klient ise määrata. Suuremate maksete puhul saadab teenus näiteks kontrollkoodi SMS-iga.

Foto: Liis Treimann
Foto: Liis Treimann Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Miks Eesti pangandus- ja IT-inimesed uut finantsteenuse üldse käivitada otsustasid?

Indrek Neivelt: Me teame väga hästi, mis pankades sees toimub. Kui me võtame viimase kümne aasta innovatsiooni laiemalt ja võrdleme sellega, mis on samal ajal toimunud panganduses. Meil sõidavad esimesed ilma juhita autod, kuid panganduses on ainus edasiminek SEPA-makse... Panganduses on edasiminek olnud äärmiselt vilets. Kui kumm on all ikka vale, siis on selle peale väga raske uut autot ehitada.

Küsisime endalt, miks ei võiks panganduses liikuda emotsioonid, pildid, miks ei võiks laps oma vanematelt raha küsida. Inimeste suhtlemine on väga palju muutunud, kuid pangandus ei ole sellega kaasa tulnud. Muudame panganduse sotsiaalsemaks – selliseks, et see oleks omane inimene, kes on harjunud iga päev kasutama telefoni, mitte külastama pangakontoreid.

Meie valdkond on igapäevapangandus. Me muudame igapäevapanganduse mugavaks, selliseks, nagu see 21. sajandil - nutitelefonide ajastul - olema peab.  

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles