Eestlaste lahendus aitab inimesi päästa nahavähist

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
15. veebruar 2016 13:48
Priit Kruus näitab dermatoskoobiga jäädvustatud sünnimärki | FOTO: Mobiilifoto

Eesti start-up-ettevõte DermTest on loonud mitmel pool Euroopas tähelepanu äratanud tarkvaralahenduse, mis aitab läbi telemeditsiini kaasa surmavalt ohtliku nahavähivormi melanoomi kiirele ja laialdasele avastamisele ning seeläbi ühiskonnal kokku hoida sadu miljoneid eurosid.

«Tahame tuua melanoomi avastamise võimalikult varajasse faasi, kus muutused on veel väga väikesed. Sünnimärke ja teisi nahamoodustisi kontrollivad dermatoloogid ei ole ka Eestis kaugeltki igal pool kättesaadavad – meie lahendus aitab viia haiguse diagnoosi võimalikult paljudesse kohtadesse üle Eesti,» ütles portaalile tehnika.postimees.ee DermTesti tegevjuht ja üks asutajatest Priit Kruus.

Kruusi sõnul on DermTesti idee taga seisva meeskonna visiooniks viia sünnimärkide kontroll vähemalt kõigisse maakondadesse – luua terviklik võrgustik, et iga elanik ükskõik mis Eesti paigas saaks vajadusel sünnimärke kontrollida. Lisaks on käivitatud koostöö juba ka Soome, Saksamaa ja Leedu nahakliinikute ja perearstikeskustega. Hetkel kasutab süsteemi ligi 50 arsti ja õde.

DermTesti väljatöötatud infoliikumise ahel ja tarkvaralahendus näeb välja selline, et esmalt läheb patsient oma perearsti juurde, kus kahtlasest nahamoodustistest või muutunud sünnimärgist tehakse spetsiaalse dermatoskoobiga foto. Selliseid seadmeid – erilise objektiiviga varustatud fotoaparaate – toob DermTest Eestisse ja annab teenusepaketi osana koos ise loodud tarkvaraga arstide kasutusse.

Edasi teeb perearst ülesvõtte, millele lisab standardiseeritud küsimustikuga anamneesi ning süsteem viib need andmed nahaarstidele hindamiseks. Analüüsi tulemused jõuavad sama keskkonna vahendusel omakorda perearsti ja patsiendini.

Loodud tarkvara on sisuliselt kommunikatsioonikanal perearsti ja nahaarsti vahel - dermatoskoop ja spetsiaalne rakendustarkvara moodustavad tervikliku teenuse melanoomi varajases staadiumis avastamiseks. Selle asemel, et perearst küsiks nahaarstilt nõu konkreetse haigusjuhu infot mitteomavalt nahaarstilt või suunaks patsiendi kuudepikkustesse eriarsti järjekordadesse, liigub kogu vajalik info elektroonselt ja kiiresti läbi telemeditsiini teenuse.

Näiteks pole hetkel ühtegi nahaarsti Hiiumaal ja ühte sealsesse perearstikeskusesse hiljuti DermTesti teenus jõudis.

«Meie laiem eesmärk on võtta üks konkreetne sihtmärk  – haigus nimega melanoom – ja rakendada kogu meile teadaolev tehnoloogia selle probleemi lahendamiseks,» kirjeldas Kruus meeskonna tegevust. «Üks asi on haiguse varajane avastamine telemeditsiini ja dermatoskoobi abil, teine asi on samm patsiendile lähemale tulla – anda talle personaalsed juhised ja soovitused nahavähi riski vähendamiseks.»

Mis puutub dermatsoskoopi ja vajadusse selle järele, siis hetkel suudetakse kõige varajasemas faasis melanoomi avastada tõesti vaid valgusmikroskoobiga varustatud seadme abil. Samas pole välistatud, et tehnoloogia kiire areng võimaldab peagi paigaldada vajalikke lisasid ka mobiilikaameratele, et protsess veelgi odavamaks ja kiiremaks muuta.

«Pole välistatud, et asume ka ise vajalikku riistvara välja töötama, arvestades 3D-printimise ja optika kiiret arengut» vihjas Priit Kruus.

Melanoomi risk võib olla tingitud inimest ümbritsevast keskkonnast, geenidest, inimese tervisekäitumisest. Melanoomi esinemistihendus kasvas Euroopas aastas keskmiselt viis protsenti ning Eestis veel kiiremini – 6,5 protsenti aastas.

Eestis sureb melanoomi igal aastal üle 60 inimese. Uusi haigestumisi on 220 ringis igal aastal. «Kui võtta kokku nii ravikulud kui inimeste kaotuse kulud, siis moodustavad need Eesti ühiskonna jaoks ligi 100 miljonit aastas,» ütles Priit Kruus.

Arsti juurde tuleks pöörduda kohe, kui sünnimärk on hiljuti tekkinud, hakanud kasvama, kuju või värvi muutma, veritsema. Dermatoloogid soovitavad, et kord aasta jooksul tuleks heleda nahaga Põhjamaa elanikel ennast kontrollida lasta, eriti kui perekonnas on esinenud nahavähki või intensiivne päikesevalgus on suurendanud riski. Kui aga piisavalt varajases staadiumis arsti juurde jõuda, siis on haigus täielikult ravitav. Teises ja kolmandas faasis langeb elulemus aga järsult.

Lahenduse taga seisev OÜ DermTest kasvas välja dr Niine nahakliinikus käivitatud telemeditsiini projektist kahe perearstikeskusega aastal 2013. Edasi saadi ühest Euroopa Komisjoni ettevõtetele suunatud meetmest 50 000 eurot valdkonna teadusuuringu läbiviimiseks ning lokaalsest arendusest kasvas peagi välja laialdasem teenus, mis lisaks Eestile on värskelt käivitatud ka Leedus.

Meeskonnas töötab praegu kuus inimest nii Eestist, Leedust kui ka Hollandist – lisaks tarkvaraarendajatele ka teadusarenduse, analüütikaga ja turundusega tegelevad inimesed. «Lahendus ei ole iseenesest kõrgtehnoloogiline – kogu tehnoloogia ja teadmised haiguse kahjude vähendamiseks on maailmas olemas, kuid selle tervishoiusüsteemides jätkusuutlikul viisil käimasaamine võib riigiti olla väga keeruline,» märkis Kruus.

Kruus viitas sellele, et tervishoid väga reguleeritud valdkond, kus kehtivad väga konkreetsed standardid, reeglid ja riiklikud rahastamismudelid.  DermTest osales hiljuti edukalt ka Medical Valley bootcamp'is Saksamaal. «Saime kindlust juurde – seal riigis vajadust ja potentsiaali on kindlasti, kuid hetkel veel paberasjaajamine juurdunud ja bürokraatiast tuleb läbi närida,» märkis Kruus.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL