Taavi Kotka: Eesti inimesed ei taha kiiret internetti (video)

Euroopa Komisjon alustas Eesti suhtes järelevalvemenetluse

36
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
15. veebruar 2016 20:41
Taavi Kotka riigikogu arutelul | FOTO: Kuvatõmmis

Riigikontrolli ja riigikogu liikmete harja ajas täna punaseks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka, kes selle asemel, et anda ülevaade ministeeriumi plaanist ülikiire interneti viimise kohta lõpp-kasutajateni, asus tulihingeliselt probleemi olemasolu eitama ja riigikogulasi nende väljendusviiside pärast manitsema.

«Reaalne statistika on täna see, et hoolimata ülikiire interneti olemasolust ukse taga, valivad inimesed ikkagi odavama mobiilse internetipaketi,» kinnitas Taavi Kotka tänasel riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja maaelukomisjoni ühisistungil.

«Santi ei saa sundida, kui sant ei taha kõndida. Ehk siis: kui inimene võiks võtta kiiremat internetti ja ta ei võta, siis me kuidagi sundida ka ei saa,» jätkas Taavi Kotka.

Kotka manitses riigikogu liikmeid lahutama ära kahte teemat: baasvõrgu rajamist ja sellele järgnevat jaotusvõrgu väljaehitamist reaalsete lõpptarbijateni, kuna tema kinnitusel on tegemist kahe täiesti erineva teemaga. Hetk hiljem tunnistas ta siiski, et esimene on teise eelduseks ja kui baasvõrk kuskile piirkonda ei jõua, siis pole võimalik sinna ka midagi ühendada.

Taavi Kotka kinnitusel pole majandusministeeriumisse jõudnud ka ühtegi signaali näiteks mõnelt Lõuna-Eesti ettevõttelt, et tal on kiire internetiga probleem. «Kui oleme ka maavanematelt küsinud konkreetseid andmeid, siis pole midagi tulnud,» kinnitas Kotka.

Kotka tunnistas, et Eesti on Euroopas püsiühenduste osakaalult Euroopa keskmiste seas – «ei ole väga hõisata, kuigi hindade osas oleme madalamate seas».

«Miks? Ei taheta. Ligipääse võrkudele on palju, aga ei võeta, ei osteta, sest ei ole vaja. HD-kvaliteediga telepilt on 12 megabitti, sundida inimest maksma veel 15 euri juurde ja minem,a 30-selt paketilt 100-sele paketile - isegi kui võimalused on olemas - no ei võta,» sõnas Kotka.

Taavi Kotka viitas nähtavasti sellele, et maapiirkondades,  kus turutõrge on ja kuhu Euroopa raha seetõttu anti, on näiteks Telia püsiühendusega liitumise hinnaks mitusada eurot juhul, kui ettevõtte kaabel on krundi piirini juba tõmmatud, või siis enam kui 10 000 eurot, kui loodud lairibavõrgu haru peaks mööduma kaugemalt ja üks kortermaja peaks soovima sellega liituda. Samas kui mobiilse internetiga liitumine on tasuta.

Kotka tunnistas, et ka tema enda külas pidid 15 majapidamist maksma igaüks 700 eurot, et 1,2 kilomeetri kauguselt jooksvast lairiba baasvõrgust kaabel oma kodudesse vedada. Keskmine brutopalk oli Eestis möödunud aasta lõpus veidi üle 1000 euro.

Euroopa Komisjon alustas Eesti suhtes järelevalvemenetluse

Kotka tunnistas ka, et riigil ei ole tegelikult plaaniski Euroopa Regionaalarengu Fondi rahade jagamisel lairiba baasvõrgu rajamise konkursitel konkurentsi tekitada.

«MKM-i selge seisukoht on, et baasvõrgu rajamisel pole põhjust siia tekitada mingisugust konkurentsi. See konkurents ei annaks mingisugust efekti, kuna kõik on kaasatud ja kõigil on sõnaõigus ja baasvõrk ei tohi teenida kasumit. Kujutage ette, et meil on näiteks kaks maanteeametit – mis mõte sellel oleks,» sõnas Kotka.

Kõik baasvõrgu rajamise hanked on seni võitnud Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus. Riigikontroll on oma auditi tulemusel muu hulgas välja selgitanud, et ELASA asutajaliikmed on baasvõrgu rajamiseks ettenähtud  maksumaksja rahade kulutamisel olnud ühtlasi iseenese lepingupartnerid. Nii on Ericsson Eesti AS, Eltel Networks AS ja Televõrgu AS ehitanud lairibavõrku; Elion Ettevõtted AS osales ehitusprotsessis omanikujärelevalvajana ning Tele2 Eesti AS, Elisa Eesti AS, EMT AS ja Elion Ettevõtted AS on suurimad valguskaabli kiu rentijad - kokku 98 protsenti kõigist lepingutest.

Asekantsler noomis riigikogu liikmeid, et nood oma segaste sõnumitega baasvõrgu rajamise osas toonud kaasa selle, et Euroopa Komisjon on alustanud Eesti suhtes järelevalvemenetluse – kas Eestile on vaja baasvõrku või mitte.

«Ma väga toonitan ja palun olla oma faktides, sõnumites ja väljaütlemistes väga täpsed. Vastasel juhul hägustavad need tegelikku pilti ja võib kaasa tulla selle, mis on juhtunud Estonian Airi või suhkrutrahviga – maksame rahad tagasi ja töö võib jääda poolikuks,» sõnas Kotka.

Asekantsleri seisukohad ajasid kurjaks näiteks riigikogu liikme Tanel Talve, kes küsis, kas Riigi Infoühiskonna Arengukava tema meelest enam ei kehti. Kava kohaselt peaks aastal 2020 olema kiire internet kättesaadav olema kõigile ja ülikiire internet 60 protsendile elanikkonnast.

«Tahame vastust saada, millise plaani järgi lairiba baasvõrku rajatakse, et selle abil internetti lõpptarbijani viia. Ma ei ole täna näinud isegi sellist plaani, mis ütleks, et selleks lahenduseks on näiteks 4G internet,» sõnas Talve.

«Maal ei ela sandid ja see kus nad elavad, ei ole urkad – paluks ka nendes väljendites veidi ettevaatlikum olla – inimesed võivad solvuda, kui neid niimoodi nimetada,» vastas Talve ning küsis, et milleks üldse baasvõrku välja ehitada, kui seda kasutada ei saa. Ühtlasi tuletas ta Kotkale meelde, et baasvõrgu rajamise eelduseks oli omal ajal see, et ettevõtjad rajavad võrgu ka lõpptarbijateni.

«Mind see statistika jutt ajab alati harja punaseks,» jätkas maaelu komisjoni liige Artur Talvik. «Vaatan reaalset elu oma poolsaarel ja näen, kuidas lairiba võrk jõuab mobiilimastini ja jääb sinna pidama. Maainimesele tuleks anda samad tingimused, mis linnaelanikule. Liitumise hinnad on täiesti müstilised.»

Talviku sõnul ei kannata mingisugust kriitikat ka jutud sellest, et kiire internet  ongi õnnestunud mobiilse andmesise abil elanikeni, kuni vaid 70 kilomeetrit Tallinnast mobiilse interneti kvaliteet olematu.

Riigikontrolli esindaja Tarmo Olgo märkis, et Taavi Kotka sõnavõttu kuulates jäi talle mulje, et mobiililevi arvestades Eestis kiire internetiga seoses tegelikult turutõket enam ei ole – kiirused on igal pool piisavad ja kõik on hästi. «Küsisime MKM-i käest auditi käigus korduvalt, et näidake meile, kui palju on rajatud klientideni fiksvõrku – kahjuks me selle kohta andmeid ei saanud,» märkis Olgo.

Tema sõnul tuleb MKM-il enne, kui minna uut raha taotlema, vajalikud arvutused ära teha ja selgeks saada, kuidas kiire internetiga tarbijateni jõuda.

Võru maavanem Andres Kõiv märkis, et ei ole mõeldav ja arukas ühendada valguskaabliga kõiki talusid ning leida tuleb mingi muu lahendus. Küsimuse koht tema sõnul on küsimuse ka see, kas just mobiilne internet on see, mis näiteks Kagu-Eestis viimase miili lahenduseks peaks olema.

Ühtlasi tegi ta ettepaneku katsetada selles piirkonnas näiteks raadioside masti rajamise lahendusega ja teha selle katse põhjal selgeks, kas tegelikult ka ei taha inimesed kiiret internetti või on nende jaoks lihtsalt liitumistasud liiga kõrged.

Eesti mobiilsideoperaatorid on neil nädalail välja tulnud piiramatu mahuga 4G pakettidega klientidele.

Hetkel on lairiba baasvõrgu väljaehitamisele kulunud 28 miljonit eurot Euroopa maksumaksja raha ning 41 miljonit vajab veel investeerimist.

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) ainus juhatuse liige ja EstWin projekti looja Olav Harjo lahkus mullu oktoorbis sihtasutusest, kuna leidis, et Eesti maksumaksja raha eest luuakse siin riigis lubamatult välismaistele mobiiliettevõtetele põhivõrkusid.

Vaata riigikogus täna toimunud arutelu täispikkuses allolevast videost:

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL