Eesti on digiarengult Euroopa Liidus alles seitsmendal kohal (2)

Kadri Hansalu
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni digivolinik Andrus Ansipil on veel kõvasti tööd teha, et ELi riikide digiarengut kiirendada.
Euroopa Komisjoni digivolinik Andrus Ansipil on veel kõvasti tööd teha, et ELi riikide digiarengut kiirendada. Foto: AFP / Scanpix

Euroopa Komisjoni täna avaldatud digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi kohaselt on liikmesriigid teinud edusamme, kuid arengutempo on aeglustumas. Eesti on 28 ELi liikmesriigi hulgas 7. kohal.

ELi kui terviku digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks skaalal 0st 1ni on 0,52, mis on edasiminek võrreldes aastataguse tulemusega 0,5. Kõik ELi riigid peale Rootsi on oma tulemust parandanud. Jätkuvalt juhivad pingerida Taani, Holland, Rootsi ja Soome.

2016. aasta indeksi järgi on Eesti üldine hinne 0,59. Eelmisel aastal oli Eesti näitaja 0,57. Sellega on Eesti 28 ELi liikmesriigi hulgas 7. kohal ning kuulub nende riikide rühma, kelle tulemused on üle ELi keskmise ja paranesid eelmise aastaga võrreldes kiiremini kui ELis tervikuna. Samasse rühma kuuluvad veel Taani, Saksamaa, Malta, Austria ja Portugal.

Avalike digiteenuste pakkumise ja kasutamise poolest on Eesti ELis esikohal. Samuti on eestlased oskuslikud digitehnoloogia kasutajad ning kasutavad agaralt erinevaid interneti pakutavaid võimalusi. Oluliselt on kasvanud internetis piiriüleseid oste tegevate eestlaste arv. Eesti suurimaks väljakutseks on digitehnoloogia integreerimine ettevõtjate poolt. See on olnud aeglane ning Eesti ettevõtjad alles hakkavad ära kasutama e-kaubanduse pakutavaid võimalusi.

Digitaalse ühtse turu eest vastutava asepresidendi Andrus Ansipi sõnul on üha rohkem inimesi, ettevõtteid ja avalikke teenuseid liikumas digitaalsesse sfääri, kuid liiga paljudel neist on endiselt probleeme näiteks kiire internetiühenduse või piiriüleste e-valitsuse teenuste puudumise tõttu. Samuti on piiriülene ost ja müük sageli raskendatud.

«Need probleemid tuleb lahendada ja see ongi meie digitaalse ühtse turu strateegia eesmärk. Esimesed strateegia raames tehtud ettepanekud käsitlevad e-kaubanduse ja ühenduvuse arendamist. Komisjon esitab kõik oma ettepanekud veel käesoleval aastal ja ma kutsun Euroopa Liidu riike üles neid kiiresti heaks kiitma. Komisjoni ettepanekud aitavad neil tunduvalt parandada oma digitaalset suutlikkust ja majandust,» sõnas asepresident Ansip.

1. Taani
2. Holland
3. Rootsi
4. Soome
5. Belgia
6. Suurbritannia
7. Eesti
8. Iirimaa
9. Saksamaa
10. Luksemburg
11. Malta
12. Austria
13. Leedu
14. Portugal
15. Hispaania
16. Prantsusmaa
17. Tšehhi
18. Sloveenia
19. Läti
20. Ungari
21. Slovakkia
22. Poola
23. Küpros
24. Horvaatia
25. Itaalia
26. Kreeka
27. Bulgaaria
28. Rumeenia

Kommentaarid (2)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles