Ansip interneti püsiühenduste loomisest Eestis: häbi on öelda (4)
26. veebruar 2016, 13:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni digivoliniku Andrus Ansipi sõnul pole Eesti oma interneti püsiühenduste kättesaadavuse ja hinna poolest just Euroopa parimate seas.
«Ei ole kättesaadav ja kallis ka veel kõigele lisaks,» kirjeldas Ansip olukorda püsiühendustega Eestis, viidates Euroopa Komisjoni eile avaldatud digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksile.
Ansipi sõnul on värske uuringu kohaselt Eestis interneti püsiühendusega liitunud 89 protsenti majapidamistest, möödunud aastal oli see näitaja 88 protsenti.
«Võiksime öelda, et on olnud suur edasiminek – terve protsent on juurde tulnud, aga Euroopa Liidu keskmine on 97 protsenti. Oleme oma näitajaga 25. kohal ja tõusnud sinna 26. kohalt. Häbi on öelda: «Vaadake! 26lt kohalt 25le – ära tegime!». Tegelikult on see koht, kus meil oleks võimalik märksa enam ära teha oma inimeste ja oma ettevõtete heaks,» sõnas Ansip.
Ka püsiühenduse hinnaga ei ole Ansipi sõnul Eestil itte midagi eputada. «Liitumine on ikka üksjagu kallis – oleme Euroopa Liidus 20. kohal selle hinnaga. Liitumise hind on Eestis keskmisena 1,3 protsenti inimese kuusissetulekust. Kallis.»
Eriti problemaatiliseks pidas Ansip püsiühenduste kättesaadavust maapiirkondades. Mingil määral kompenseerib nende puudumist või kehvust mobiilse andmeside kättesaadavus – selles osas paistab Euroopa kontekstis päris hea välja, olles 4. kohal. Ühtlasi on selle pakkumine odavam nii pakkujatele kui tarbijatele ja kvaliteet on võrreldav püsiühendustega.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on lubanud veebruaris esitada valitsusele oma ettepanekud nn viimase miili lahenduste osas – kuidas ühendada elanikud, ettevõtted ja omavalitsused aastaid rajatud lairiba baasvõrguga, mis seni on peamiselt ühendamas mobiilside maste.
Euroopa Komisjoni eile avaldatud digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi kohaselt on liikmesriigid teinud edusamme, kuid arengutempo on aeglustumas. Eesti on 28 ELi liikmesriigi hulgas 7. kohal. Eesti on väga edukas just riigi pakutavate digilahenduste osas, kuid probleemiks on ühenduste kõrval veel ettevõtete vähene aktiivsus digitaalsete lahenduste kasutamisel.