Taksojuhtide keelenõude-eelnõu kutsuti päevakorrast tagasi

Narva taksojuhtidel kaob vähimgi huvi eesti keele õppimise vastu, kui riigikogu paranduse vastu võtab. Foto: Aldo Luud

Riigikogu majanduskomisjon otsustas tänasel istungil astuda harva ettetuleva sammu ja kutsuda tagasi juba täiskogu päevakorda kinnitatud eelnõu.

Jutt käib ühistranspordiseaduse muutmise eelnõust, mis praeguse versiooni kohaselt tühistaks taksojuhtide riigikeele oskust tõendava dokumendi omamise nõude. Sellise muudatuse vastu on seni selgesõnaliselt olnud nii keeleinspektsioon ja mitmed keeleteadlased ning teiste seas ka Eesti keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang, kes leiab, et eesti keele kui riigikeele kasutusvaldkondade säilimine peaks ometi olema Eesti Vabariigi missioon.

Riigikogu liikmed Krista Aru, Mart Nutt, Andres Herkel ja Külliki Kübarsepp esitasid seejärel möödunud nädalal eelnõule muudatusettepaneku, mille kohaselt antakse keeleoskust tõendava dokumendi esitamiseks taksojuhtidele täiendavalt kaks aastat aega ning selle esitamise kohustus lükatakse 1. aprillile 2019.

Rahvast tahab tegelikult eesti keelt õppida

Majanduskomisjon arutas kujunenud olukorda tänasel istungil ja otsustaski, et eelnõu keelenõude osas tuleb täiendavalt analüüsida ning jätkata arutelu täpselt nädala pärast. Komisjon kavandab ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu teist ja kolmandat lugemist riigikogu täiskogus samuti järgmisel nädalal.

Majanduskomisjoni liige Ken-Mart Vaher ütles Postimehele, et eelnõu menetlemine lükati edasise järgmiseks nädalaks, et püüda leida mõistlikku nn kompromisslahendus.

«Kuulasime täna ära keeleinspektsiooni peadirektori, kes andis häid tähelepanekuid keeleseaduse rakendamise kohta taksonduses. Välja on pakutud ka sõnastus, mis võiks vastata paremini sellele ootusele, et taksojuhid suudaksid üha enam igas Eesti Vabariigi paigas kliente teenindada ikkagi riigikeeles,» ütles Vaher.

Tema sõnul on parlament alles hiljuti kirjutanud ühistranspordiseadusse, et taksojuhi teenindajakaardi väljastamisel tuleb esitada ka keeleoskust tõendav dokument. «Ma ei pea mõistlikuks, et see nõue nüüd mõned kuud hiljem lihtsalt tühistatakse, sest see annab selgelt vale signaali ühiskonda, see tähendab eelkõige sinna, kus me soovime inimesi suunata õppima eesti keelt.»

Vaheri hinnangul oleks mõistlik  see nõue jätta ka ühistranspordiseadusse alles ja pakkuda välja adekvaatne üleminekuaeg - ca 2 aastat, et inimesed suudaksid ka päriselus eesti keele ära õppida. «Soovi eesti keele õppimiseks on väljendanud sajad inimesed ja neile tuleks anda selle jaoks ka õige impulss,» lisas Vaher.

Majanduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi sõnul on tänasel päeval olulisim, et Narva taksojuhid saaksid oma tööd jätkata ka peale 1. aprilli ja kindlasti leitakse sellele lahendus.

«Probleemiks on osutunud tänavu 1. aprillil kehtima hakkav taksojuhi teenindajakaardi nõue, mis muuhulgas eeldab tõendit B1 tasemel eesti keele oskuse kohta. Küsimus on pigem keeleseaduse kehtivuses,» ütles Kivimägi.

Tulenevalt Narva domineerivalt venekeelsest keelekeskkonnast kaebusi taksojuhtide eesti keele ebapiisava oskuse kohta pole keeleinspektsioonile laekunud. «Samas ei ole ka ühtegi põhjust muuta kehtivat keeleseadust, lihtsalt on mõistlik anda täiendavalt aega vajaliku keeleoskuse omandamiseks. Keeleseadus jääb kehtima täies mahus ja taksojuhid saavad jätkuvalt oma tööd teha,» ütles Kivimägi ning lisas, et eesti keele omandamine tuleb senisest tõsisemalt päevakorda võtta.

Eelmisel aastal vastu võetud ühistranspordiseaduse muudatuste kohaselt peab hiljemalt 1. aprillil 2016 taksojuhtidel teenuse osutamiseks olema teenindajakaart ja selle saamise üheks tingimuseks on eesti keele oskust tõendav dokument B1 tasemel.

Riigikogu liikmete Urve Palo ja Deniss Boroditši algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu andis algselt teenindajakaardi taotlemiseks täiendava üleminekuaja kuni 1. aprillini 2017. Majanduskomisjon otsustas jaanuaris, et teenindajakaardi kasutuselevõttu edasi ei lükata, vaid selle asemel jäetakse kehtivast ühistranspordiseadusest välja taksojuhtide keelenõudeid puudutavad sätted, jättes need keeleseaduse reguleerida.