On kümneid ja sadu põliseid ameteid, mille väärtus ei kao kuskile ka saabunud kõrgtehnoloogia ajastul ning mille hädavajalikkust tunnetame tavainimestena pahatihti alles siis, kui mure majas – sidur ei lahuta, torudest surve kadunud, elekter läinud, õunapuu ei kavatsegi enam vilju kanda.
Pole kahtlust - torulukksepa amet on üks sellistest. Kõrvalt vaadates lihtne töö, mis see toru painutamine ikka nii väga ära ei ole, paraku ei valmi ilma seda ametit pidavate meeste ja naisteta ükski hoone ning ise tööd ettevõttes on asjade nässu keeramine garanteeritud. Nii on ka arusaadav, miks tööportaalid on lukksepa oskusega inimeste otsimisest pungil täis on – kusjuures eriti otsitakse neid põhjamaadesse ja pakutavad palgad seal on meie oludes omased pigem tippjuhtidele.
Miks siis ikkagi selle ameti pidajaid rohkem vajatakse, kui neid turul saada on? Seda isegi vaatamata asjaolule, et lukksepa ameti saab Eestis kätte lausa neljast ametikoolist - Tartu kutsehariduskeskusest, Tallinna Kopli ametikoolist, Tallinna Lasnamäe mehaanikakoolist ja Viljandi kutseõppekeskusest.
Just sel nädalal peeti Kopli ametikoolis lukkseppade üleriiklikke kutsemeistrivõistlusi – jah, lahe, ikka toimuvad veel sellised üritused. Just selle võistluse peakohtunik, Hals Trading ASi tehnikadirektor Kusta Kaska märkiski, et tema arvates on keskkonnatehnika lukksepa amet noorte seas üllatavalt madalalt hinnatud.
«Torud lähevad katki riigikorrast või aastaajast olenemata ning aeg-ajalt kerkib uusehitisi, kuhu on planeeritud ka sanitaartehnilised lahendused. Seega, heade meistrite järele on nõudlus suur ning see amet toob kindlasti leiva lauale,» ütles Kaska.
Ja lukksepa amet on loomulikult ajas edasi arenenud, pole see kaugeltki vannitoa äravoolutoru muhvi ülevaatamine. Ainuüksi materjalide valik on kasvanud üüratuks. «20 aastat tagasi oli materjalivalik väiksem. Täna on sanitaartehniliste toodete seas kasutusel erinevad metallid ja plastid. See eeldab lukksepalt ka laiemaid teadmisi ning põhjalikumat ettevalmistust enne konkreetse töö teostamist,» ütles Kaska.
Keskkonnatehnika lukksepa õppe arendamist ühe pärssiva tegurina näeb Kaska aga materjalide kallist hinda. «Ka võistlustel paistis silma, et kallihinnaliste materjalide käsitsemisel jäi poistel kogemusest ja julgusest puudu. Ma saan sellest ka aru, sest üks toru võib maksta 30 eurot, ning harjutamiseks on see kõrge hind.»
Olukorra parandamiseks julgustab Kaska kutseõppeasutusi aktiivsemalt materjalitarnijailt abi ja nõu küsima. «Meil on võimalik pakkuda koolitusi uute materjalide tutvustamiseks ning luua erinevaid koostöövorme.»
Kolmandal kursusel pääseb laevu remontima
Kohtunikekogus tööandjate vaadet esindanud BLRT Grupp ASi teenindusjuht Vadim Ganin leidis, et võistlejate tase oli erinev, kuid esikohtadele tulnud noormehed oleks ta valmis tööle võtma.
«Nad oskavad käsitseda tööks vajalikke instrumente, täidavad tööohutusnõudeid ning jälgivad oma töö kvaliteeti. Mida rohkem kogemust, seda vilunumaks meistriteks nad ka arenevad,» lisas ta.
BLRT Grupp ASis on Ganini sõnul igal aastal keskkonnatehnika lukksepa erialalt praktikante võtnud ning kui õpilased esimesel või teisel kursusel praktikale tulevad, ei oska nad veel individuaalselt töid teostada, siis kolmandal kursusel on nad selleks juba valmis. «Enamasti võin praktikajuhendajana nende sooritusega siis juba rahul olla,» märkis Ganin.
Kutsevõistluse esikohale tuli sel aastal Kopli ametikooli teise kursuse õpilane Arkadii Demidov, kes läks enda sõnul seda ametit õppima just teadmisega, et see tagab kindla sissetuleku. «Mulle meeldib mu eriala ning soovin tulevikus kindlasti keskkonnatehnika lukksepana töötada. Täna sain ka tunnistust, et mul on head oskused.»
Võistlejail tuli 10 tunni ja 30 minuti jooksul tõestada oma oskusi radiaatorite ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamisel ning vasktorude lõikamisel ja monteerimisel. Muu hulgas tuli neil valmistada vasktorudest ruumilisi kujundeid. kõik võistlustööd läbisid karmi survestuskontrolli.
Miks selliseid võistlusi üldse peetakse? «Kutsevõistlusel saavad noored aimu, milline võib olla reaalne tööolukord, sest ka elulised situatsioonid on pingelised ja klientidel on kõrged ootused. Juhendajad näevad jällegi õppurite üldist taset ning oma õpilasi teises valguses,» märkis kohtunik ja pikaajaline kutseõpetaja Erik Nobel.
Võistlusel osalemist kaaluvatel noortel õppuritel soovitab Ganin arendada ettemõtlemisoskust. «Kõik tuleb punktihaaval läbi mõelda, igaks tööks valida õige tööriist ja samas näha üldpilti. Neid tõdesid õpetan mina esimesena ka oma praktikantidele,» märkis ta.