Mitmes maailma edumeelses riigis on alanud uue põlvkonna tervishoiusüsteemide katseprojektid, mille abil saab pikalt ennustada inimeste terviseriske ja ravivajadusi, mitte kulutada metsikuid summasid tagajärgede lappimisele. Eestit me nende riikide seas aga ei näe.
Tegelikult on inimeste terviseandmeid juba aastakümneid digiteeritud ja praegugi teevad seda näiteks nutikellad, mis jälgivad kandja südametööd ja tehtud samme. Tulevikulahendus on aga see, et need lihtsad andmed liidetakse märgatavalt keerulisemate ja mahukamate tervishoiusüsteemide, geeniandmebaaside, haigekassa ja miks mitte ka sotsiaalvõrgustikega.