Majandusministeeriumi vastulause: Eesti pole sabassörkija

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Foto: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Avaldame majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastulause Postimehe võrguväljaandes eile avaldatud artiklile ülikiire interneti kättesaadavusest Eestis.

Postimehe võrguväljaandes eile avaldatud artikkel „Majandusministeerium ei tea siiani, kuidas kiire internet inimesteni viia“ sisaldab eksitavat infot. Muuhulgas on eksitav ka artikli pealkiri.

Esiteks, artikkel eksitab teadlikult lugejat. Artiklis räägitakse läbisegi kiire Interneti kättesaadavusest ning fikseeritud kaabelühenduse kaudu vähemalt 100 Mbit/s lepinguliselt liitunud kasutajate arvust. Lugu jätab mulje, et Eesti on Euroopas Interneti kättesaadavuselt sabassörkija. See ei vasta tõele. Eesti oli esimene Euroopas ja kolmas riik maailmas, kes pakkus oma elanikele riiki katvat ülikiiret andmeside ehk 4G võrku, mis sõltuvalt operaatorist ja koormusest pakub keskmiselt 30-50 Mbit/s kiirusi. Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) mõõtmistulemuste võrdluses teiste riikidega on Eesti mobiilse interneti kättesaadavuselt Euroopas esirinnas ja töö selle jätkub.

Teiseks väidetakse artiklis, et Eesti on interneti püsiühendustelt Euroopa viimaste seas. Ilmselt mõeldakse sõlmitud lepinguid telekomifirmadega. Artiklis on aga jäetud selgitamata, et arvestust peetakse sõlmitud lepingute, mitte ühenduse kättesaadavuse järgi. Siin on tõesti Eesti eripära, et need inimesed, kellele vähemalt 100 Mbit/s kiirused on kättesaadavad, ei sõlmi kallemaid lepinguid, vaid valivad odavamad ja madalama kiirusega paketid, kuigi hinnad on Eestis Euroopa ühed madalamad.

Kolmandaks, Euroopa Liidu reeglid näevad ette, et liikmesriik tohib telekommunikatsiooni sektorit toetada vaid baasvõrgu rajamisega turutõrke piirkondades. Keskmised interneti kasutamise kiirused ja liigutatavad andmemahud on viimastel aastatel kasvanud pea 10 korda, ilma baasvõrgu investeeringuteta väljaspool suurlinnu selliseid kiiruseid ja mahte pakkuda ei oleks võimalik. Internetikasutajast lõpptarbija jaoks tähendab see igapäevast interneti kasutusmugavust. Kui kolm-neli aastat tagasi oli kõikuv või püsivalt madal interneti andmeedastuskiirus paljudes piirkondades, eeskätt väljaspool Tallinna, valdavaks probleemiks, siis nüüd on tegu pigem üksikjuhtumite või selgelt piiritletud lokaalsete vajakajäämistega. Peamiselt on sellistel juhtudel tegu piirkondadega, kuhu ülikiiret, s.o vähemalt 100 Mbit/s ühendust võimaldav baasvõrk pole veel jõudnud.

Neljandaks, MKM on kiire internetiühenduse tagamiseks vajalikud tegevused kaardistanud ja tutvustanud neid ka Riigikogu liikmetele, sealhulgas ka artiklis sõna võtnud Tanel Talvele. Lisaks on osad Riigikogu liikmed, ka Talve, käinud MKM-i teema eest vastutava inimesega kohtumas ja tegevuskava arutanud. Seega ei ole võimalik, et Talve ei ole tegevuskavaga kursis.

Viiendaks, artikli viimane lõik „Paraku selgus, et baasvõrgu rajamisest on reaalset kasu saanud sihtasutuse loonud ettevõtted, kellel avanes võimalus ühendada sellesse oma mobiilimastid ja asuda pakkuma klientidele kiiret, kuid piiratud võimalustega mobiilset andmesidet“ ei vasta tegelikkusele. Baasvõrgu välja ehitamisest on kasu ka väikestele telekomiettevõtetele ja kindlasti on artikli autor sellest faktist teadlik.  Mis puutub lause teise poolde, siis lisaks pakutakse täna ka piiranguteta internetilahendusi nii ettevõtetele kui eraisikutele ja internetikiirused koos tehnoloogiaga arenevad tempos, mis võimaldavad täita ka IKT arengukavas püstitatud eesmärke. Paraku loob aga autor ettekujutuse, justkui oleks IKT-sektori areng 4. mail 2016. aastal peatunud.

Baasvõrgu arendusest Eestis on valmis umbes pool ning riik jätkab võrgu väljaehitamise tellimist. Elu muutub ja võrk vajab tihendamist kõikides maakondades ja seda tehakse KOV-ide ja telekomiettevõtetega koostöös. Samuti lihtsustatakse regulatsiooni, mis võimaldaks ka kaabliga ühendust soodsamalt, kuid siin on jätkuvalt oluline, et kogukonnad hangiksid endale Internetti ühiselt ja valiksid enda vajadustele vastava lahenduse.

Kiire Interneti kättesaadavus Eesti elanikele on MKM-i jaoks endiselt prioriteet. Et 100 Mbit/s internet oleks kõigile kättesaadav, on vaja mõistagi veel tööd teha ning see jätkub.