Teadlased avastasid keeleõppimise kiiruse

Riin Aljas
, teadustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantsuse keele õpingud näitasid, et inimeste ajuerinevuste tõttu võib osa neist keelt õppida ligi kaks korda kiiremini.
Prantsuse keele õpingud näitasid, et inimeste ajuerinevuste tõttu võib osa neist keelt õppida ligi kaks korda kiiremini. Foto: DAN NEVILLE/NYT

Osa täiskasvanuid omandab võõrkeelt kiiremini kui teised, sest nende aju on teisiti üles ehitatud.

Washingtoni ülikooli teadlased avastasid, et ajumustrid suudavad ennustada seda, kuivõrd kiiresti suudame võõrkeeli õppida. Tulemused seletavad ära umbes 60% keeleõppimise kiirusest ja need avaldatakse ajakirja Brain and Language juuni-juuli numbris.

Uuringusse kaasati 19 18-31 aastast vabatahtlikku, kes polnud kunagi varem prantsuse keelt õppinud. Osalejad istusid kinnisilmi ning viie minuti jooksul mõõdeti nende ajutegevust. Edaspidi hakkasid nad kõik kaks korda nädalas arvutiprogrammi põhjal prantsuse keelt õppima (programmi töötas välja USA mereväe uuringuasutus, kes rahastas ka käesolevat uuringut). Iga õppetund kestis 30 minutit ja selle lõpus korraldati õpilastele test: nii oldi kindel, ent nad tõepoolest õppimisega tegeleks ja samuti võimaldas see osalejate arengul silma peal hoida.

Kaheksa nädala järel sooritas iga osaleja keeleoskustesti ning selgus, et kõige edukam õpilane omandas keeletaseme kaks korda kiiremini kui teised.  Ajuskannimised näitasid ära kohad, mis keeleõppimise käigus kõige tugevamini töötama hakkavad.

Uuringu juhtivautor, Washingtoni ülikooli psühholoogia professor Chantel Prat rõhutab aga, et kindlasti ei tähenda see, et osa inimesi peaks keele õppimise suhtes alla andma. «Meie tulemused seletavad ära 60% põhjustest, miks osa inimesi keeltes kiiremad on. See tähendab aga, et 40% ulatuses on veel palju teisigi rolli mängivaid omadusi. Kasvõi motivatsioon,» selgitas ta.

Tema sõnul on võimalik ka teatud ajutegevust treenida ja tulevikus hakkavadki nad uurima võimalusi kuidas seda kõige paremini teha, et inimeste õppevõimet suurendada. See aitaks inimesi, kellel on praegu keelt keeruline õppida: esmalt tehtaks harjutusi ja seejärel õpitaks võõrkeelt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles