Riigikogu majanduskomisjon kiitis täna heaks reeglid, kuidas riigiasutused peavad asuma alates 1. juulist tunnustama ka teiste Euroopa riikide inimeste digiallkirjadega kinnitatud dokumente – ning need digiallkirjad ei ole kaugeltki sarnased neile, mida meie oleme harjunud andma.
Euroopa Liidu liikmesriikide asutused asuvad digitaalallkirju vastastikku tunnustama 1. juulist 2016 ning elektroonilist identiteeti hiljemalt 2018. aastal. Liikmesriikidele otsekohalduv ELi määrus lühendiga eIDAS räägib seejuures sellistest digiteenustest nagu e-allkiri, ajatempel ja veebisaidi autentimine.
Eelnõu vastuvõtmisel riigikogus kaotab senine digitaalallkirja seadus kehtivuse ja hakkab kehtima e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus.
«Eesti digitaalallkirja seadus jõustus juba 2000. aasta lõpus. On igati tervitatav, et ka Euroopa Liidu tasandil luuakse lõpuks ühist keskkonda turvaliseks elektrooniliseks suhtluseks kodanike, ettevõtjate ja asutuste vahel,» ütles majanduskomisjoni liige Kalle Palling.
Muudatused tähendavad seda, et Euroopa Liidu riikide asutustega suhtlevatel Eesti kodanikel kaob suvel vajadus dokumente posti teel saata ja tekib õigus nõuda digiallkirja tunnistamist. Sellise õiguse annabki meile eIDAS, milles üles loetud standardite hulgas on selline, millele vastab meie bdoc-formaadis digiallkiri.
Sellele standardile vastavat digiallkirja peavad Euroopa riigiasutused tunnustama, mis tähendab näiteks seda, et Eesti kodanikul on õigus saata kellegi vastu hagi Barcelona kohtule digiallkirjastatult. Samas peavad Eesti riigiasutused õppima hakkama saama Euroopast tulevate teist liiki digiallkirjadega.
«Eesti riigiasutused peavad hakkama vastu võtma ka teistest Euroopa Liidu riikidest Eesti digiallkirjaga samaväärse või «kangema» allkirjaga dokumente. Eesti elanikel tekib aga võimalus pöörduda teiste Euroopa riigiasutuste poole oma digiallkirjastatud dokumentidega,» on uuenduse usutluses Postimehele varem kokku võtnud kokku majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Mait Heidelberg.
Ministeeriumi riigi infosüsteemide peaspetsialisti Mikk Lellsaare sõnul ei pea Eesti ametiasutused olema võimelised digiallkirjastatud dokumente üksnes vastu võtma, vaid neid ka avama ja läbi vaatama. «Ja mis kõige olulisem – neile antud allkirjade kehtivust kontrollima. See eeldab loomulikult vastavaid oskusi ning spetsiaalsed tarkvaralahendused on abiks. Töö lahenduste väljatöötamisel käib,» ütles Lellsaar.
Eestil on oma digiallkirjade süsteemiga aga suurem ambitsioon. Praegu kasutavad Eesti omaga sarnast lahendust Euroopas juba Läti, Leedu ja Slovakkia. «Niipalju kui meie võimuses, tahame mõjutada seda, et meile omane digiallkirjastamine Euroopas tuule tiibadesse saaks,» ütles Mait Heidelberg.
Ta tunnistas, et meie allkirjaformaat bdoc pole Euroopas kaugeltki kõige populaarsem, aga on vähemalt tunnustatud standard. Euroopas kasutatavaid digiallkirjaformaate on tõesti palju, Kesk-Euroopas on näiteks väga levinud kõige tavapärasem PDF-dokumentide allkirjastamine, mis on programmi sisse ehitatud.
Digiallkirjad jagunevadki mitmesse «kangusastmesse».
«Eestis on kvalifitseeritud digiallkiri, mis on õiguslikelt tagajärgedelt võrdne omakäelise allkirjaga. Enamikus riikides on levinud aga «poolpehmed» allkirjad, mis pole piisavalt turvalised,» ütles Mait Heidelberg.
Eesti huvi on muidugi, et meie bdoc leviks kulutulena üle Euroopa. Digiallkirja propageerimine Euroopas on üks Eesti IKT välistegevuse põhieesmärke, sest selle abil saab ärilist ja eraviisilist asjaajamist tunduvalt kiirendada.
«Loomulikult kaitseme oma investeeringuid – et meie lahendus püsiks pildil ega langeks kasutatavuselt allapoole kriitilist taset. Samas pole lootustki, et Euroopa suudaks lähiaastatel kokku leppida vaid ühes standardid. Klubi kohta on meil aga väga hea tulemus,» sõnas Heidelberg.