Kust Kuule vesi sai? Asteroidid annavad vastuse

Riin Aljas
, teadustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstniku nägemus alles sündivast Kuust.
Kunstniku nägemus alles sündivast Kuust. Foto: NASA/GSFC

Sügaval Kuu sisemuses peitub natukene vett. Äsja avaldatud uurimus näitab, et vesi võis sinna sattuda Kuu sünniaegadel tema magmasse kukkunud asteroidide kaudu.

Kuul on vesi! See ei ole üldsegi triviaalne, sest pikalt peeti kuud täiesti kuivaks taevakehaks. Viimase aja uuringud näitavad aga, et veejälgi leidub nii Kuu pinnal kui ka taevakeha sees. Kuidas see aga sinna sai, on teadlaste jaoks suur küsimus. Eile ajakirjas Nature Communications avaldatud teadusartiklis jõuti selle müsteeriumi lahendamisele aga veidi lähemale.  

Nimelt väidavad briti, prantsuse ja USA teadlased, et kuu «sisemine vesi » pärineb peamiselt sinna kukkunud asteroididelt. See on uus avastus, sest seni on veetoomise rolli omistatud peamiselt komeetidele.

Vee teekonna mõistmiseks analüüsis uurimisrühm Apollo kuumissioonidelt kaasa toodud kuuproove ning võrdles seda erinevate kosmoses lendavate taevakehade (näiteks asteroidid ja komeedid) tükkidega. Võrdlused näitasid, et suure osa veest võisid Kuule tuua varased ja jäised asteroidid neli miljardit aastat tagasi. Et kuu oli siis veel arengustaadiumis, võis alles kujunev kuukoor vee taevakeha magmasse lukustada.

Hiljem tõid vulkaanid aga osa sellest magmast tagasi kuupinnale ning lõpuks jõudis osa neist tükikestest ka Apollo astronautideni, kes need siis omakorda Maale toimetasid.

Mineraalidesse lukustunud vesi 

Siiski rõhutab uuringu juhtivautor dr Jessica Barnes, et kui räägime veest, käib jutt mineraalides asuvast veest. «See ei ole basseinitäis vett, järv ega jäätunud vesi. Kui me räägime Kuu sisemisest veest või magmaveest, siis käib jutt mineraalidesse lukustunud veest,» selgitas ta.

Asteroididega seostavad Barnes ja tema kolleegid Kuu vett just seetõttu, et komeetides leiduv vesi on Maa, Kuu või asteroidide tükkivas leiduva veega võrreldes «raskem» (neis leidub vesiniku isotoopi, mis on tavalisest vesinikust raskem). «Seetõttu arvamegi, et Kuul olev vesi pärineb peamiselt veerikastelt asteroididelt,» põhjendas Barnes BBC-le.

Need veerikkad asteroidid võisid kuule jõuda 4,3 – 4,5 miljardit aastat tagasi. Uuringuga mitteseotud ekspertides tekitab aga see väide kahtluseid, sest osa neist usub, et vesi tuli Kuule hoopis hiljem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles