Autism võib olla seotud naha tundlikkusega

Riin Aljas
, teadustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiirte peal tehtud uuringud näitasid, et autism võib olla seotud ka närvisüsteemiga.
Hiirte peal tehtud uuringud näitasid, et autism võib olla seotud ka närvisüsteemiga. Foto: HO/REUTERS

Nii näitas hiirte peal tehtud uuring, kust selgus, et autism ei pruugi olla üksnes ajuga seotud häire.

Ajakirjas Cell avaldati eile uuring, kust selgus, et autismiga seotud geenimutatsioonidega hiired ei tunne puudutusi nii hästi kui tavalised hiired. Uuringu autorid järeldavad, et probleemid puudutuste tunnetamisega võivad ajuarengut muuta viisil, mis lõpeb sotsiaalse kohmakuse ja ärevusega.

Uuringu ühe autori, Harvardi ülikooli neuroteadlase David Ginty sõnul püstitavad tulemused küsimuse, kas puudutuste suhtes edusammude tegemine võiks ka autismi sümptomeid leevendada.

Puudutuste uurimiseks kasutasid Ginty ja tema kolleegid hiiri, kel olid autismiga seotud geenides mutatsioonid. Need geenimutatsioonid viidi aga ka hiirte närvisüsteem, mis muutis seda, kuidas hiired puudutustele reageerisid. Näiteks ei suutnud hiired enam siledal ja karedal objektil vahet teha, samal ajal reageerisid nad pisikese tuule peale üle. «Kui neid kätte võtta, siis olid nad erakordselt tundlikud,» lisas Ginty ja selgitas, et muutuseid võis põhjustada tõsiasi, et närvirakud ei suutnud enam selgroosse signaale saata.

Teatud närvisüsteemis asuvate geenimutatsioonide korral toimusid muutused ka hiirte käitumises, nii olid nad ärevamad ja suhtlesid teiste hiirtega vähem. Teadlaste jaoks oli see üllatav. Märkimisväärne on seegi, et naha reaktsiooni muutused olid olulised just siis, kui mutatsioonid viidi närvisüsteemi hiirte esimestel eluaastatel – täiskasvanud hiirte käitumises erinevusi ei täheldatud.

«See on tulemuste kõige olulisem osa, sest see näitab, et autism on arenguhäire,» ütles George Washingtoni ülikooli neuroteadlane Kevin Pelphrey, kes on varem avastanud, et autistlike laste ajud reageerivad valgusele teistmoodi.

Järgmisena plaanib Ginty välja selgitada, millal täpselt geenide mõju närvisüsteemile avaldub ning kas normaalset puutetundlikkust on võimalik kuidagi ravimite või geenitehnoloogia abil taastada.

Siiski rõhutab osa teadlasi, et nagu hiirtega tehtud uuringute puhul ikka, ei ole kindel, kas neid saab otseselt inimestele üle kanda.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles