Euroopa Kosmoseagentuur käivitab peagi Eestis kosmosetehnoloogia inkubaatori

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kosmosetehnoloogia
Kosmosetehnoloogia Foto: HANDOUT/AFP

Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) käivitab järgmise aasta alguses koostöös kohalike omavalitsustega Tallinna ja Tartu teadusparkide kaudu kosmosetehnoloogiate inkubaatori, kus iduettevõtted saavad 50 000 eurot tuge ja ESA ekspertide tehnilist nõu kosmosealase teadustöö rakendamiseks muudes eluvaldkondades.

«Kui Eesti liitus ESA-ga ja meist sai kosmoseriik, oli neil juba olemas suhteliselt korralik toetus- ja inkobatsiooniprogramm. Süsteem on iseenesest lihtne – iduettevõtteid toetatakse rahaliselt, ent neile antakse ka tehnilist tuge ESA ekspertidelt,» ütles loodava inkubaatori üks koordinaatoreid, Tallinna teaduspargi Tehnopol inkubaatorite juht Martin Goroško BNS-ile.

Ta rääkis, et ESA-l on suur portfell kosmosetehnoloogiatest ning selleteemalisest teadustööst, mida oleks võimalik ka edukalt kommertsialiseerida ning tavaellu tuua. «Sisuliselt ootavadki nad ärksaid inimesi, eksperte, tudengeid, kes tahaksid seda teha,» ütles Goroško.

See süsteem erineb mõnevõrra tavalisest inkubeerimisest, kuna tehnoloogiad ning ideed on suures ulatuses juba riiulis olemas ning need tuleb ellu rakendada ja neid turustada, mis ongi ESA huvi. Ehkki agentuur esimeses etapis idufirmadesse ei investeeri, on programm eelkõige kasulik just ESA liikmesriikidele, kuna tekib tugev põhi kosmosetehnoloogia edasiseks arendamiseks, lisas ta.

Inkubaatoreid haldama, järelevalvet tegema ärilist tuge pakkuma hakkavad Tallinnas teaduspark Tehnopol ning Tartu Teaduspark. «Oleme teinud palju eeltööd – korraldatud on näiteks koos Garage 48-ga hackathon ning ka teine hackathon Tallinnas TTÜ tudengitele, mis baseerus just ESA ideedel,» rääkis Goroško.

ESA inkubaatorite rahastusmudelis panustavad finantsilise toe tagamisse poole summa ulatuses ESA ning poole summa ulatuses kohalikud omavalitsused, Eestis Tallinn ja Tartu. Praeguste plaanide kohaselt toetataks iduettevõtteid prototüübi välja töötamiseks kokku 50 000 euroga.

Esimese vooru kavatsevad teaduspargid käivitada juba 2017. aasta alguses ning siis peaks projektis osalema neli inkubanti, 2018. aastal võiks tegutseda aga juba viis-kuus inkubeeritavat ettevõtet. See tähendab, et inkubaatori esimese aasta maksumus on ligikaudu 200 000 eurot. «Oleme praeguseks hackathonide kaudu saanud üsna hea portfelli inimestest ja usun, et esimene voor tuleb kindlasti täis,» rääkis Goroško.

Inkubatsioonivooru kuulutavad teaduspargid välja ilmselt selle aasta lõpus ning sinna ootavad osalema juba valmis meeskondi, millel on ka esialgne visioon. "2017 saab olema igal juhul pioneeraasta," rääkis ta. Eesti varasemale kogemusele viidates ütles ta, et näiteks oleks huvitav, kui projektis osaleksid satelliidi EstCube kogemusega meeskonnad, kes saaksid proovida ka muid valdkondi.

Teadusparkide ülesanne on teha igapäevast järelevalvet ja kontrollida, et vahendeid kasutatakse sihipäraselt ja tõepoolest arendatakse prototüüpi. Praegu tegutseb Euroopas 13 ESA inkubaatorit Hollandis, Saksamaal, Itaalias, Ühendkuningriigis, Belgias, Prantsuamaal, Hispaanias, Portugalis, Rootsis, Austrias, Tšehhis ja Šveitsis, lähiajal on käivitumas ka kiirendi Iirimaal.

Senistel hackathonidel on edukas olnud näiteks meeskond Airsplint, mis töötas maikuus toimunud võistlusel välja lahenduse kannatanu õnnestuskohast haiglasse transportimisel katkise või nihestatud jäseme kiiresti fikseerimiseks. Meeskond kasutas kosmosetehnoloogiat, et toota mitu väga õhukest ja kiiresti täispuhutavat kaasaskantavat lahast, mida on võimalik kiiresti paigaldada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles