Eksperdid selgitavad: kui mõistlik või mõttetu on üleujutatud tänavat autoga läbida

Aivar Pau
, tehnoloogiatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunudaastane uputus Laagna teel
Möödunudaastane uputus Laagna teel Foto: Albert Truuväärt

Kogu Eesti on viimastel päevadel telepildist ja fotodelt näinud, kuidas kümned juhid üritasid pühapäeval oma autodega läbi pealinna üleujutatud tänavalõikude sõita ja osad neist sinna ka jäid – Eesti autoettevõtete eksperdid selgitavad, kui suur on üldse tõenäosus terve autoga selline samm ette võtta ning millised on tagajärjed nii masina tervise kui kahjude hüvitamise osas.

«Selline teguviis on mitmeti ohtlik. Esmalt on ohtlik see mootorile, kui suure hooga vette sõita. Piisab väikesest veekogusest sisselasketrakti, et lõhkuda kogu mootor. Sisepõlemismootor töötab küttesegu kokkusurumise põhimõttel. Kui küttesegu asemel on aga vesi, mida kokku suruda ei anna, on tagajärjeks purunenud kolvid ja kõverdunud kepsud,» ütles Mercedes-Benzi, Jeepi, Mitsubishi ja paljude teiste automarkide müügiga tegeleva Silberauto järelteeninduse juht Veikko Pahkla.

Raskematel juhtudel on tema sõnul tagajärjeks ka auk silindriplokis. Seepärast on spetsiaalmasinatel, mis mõeldud läbima suuremaid veetakistusi, ka õhuvõtud viidud kõrgemale.

«Ühel ajakirjanduse pildil oli ka üks selline masin, mis teisi hädalisi veelompidest välja tõmbas... Kui sõiduk on jäänud kusagil parklas vee alla, ei tohiks kindlasti hakata teda ise käivitama,» märkis Pahkla.

Teiseks on vesi salongis ohtlik elektroonikale. Tänapäeva sõidukite elektroonika on mööda autot laiali ja väga suur hulk juhtplokke asub sõiduki põrandal, põhjapolstrite all. Kui vesi salongi satub, siis on sellised juhtplokid esimesteks kannatajateks.

Selliste veekahjustuste puhul tuleks Pahkla sõnul kiiremas korras, kasvõi kohapeal, eemaldada aku klemmid ja vabastada sõiduk voolu alt, et ei tekiks elektrokeemilist reaktsiooni. Edasi tuleks sõiduk korralikult ära kuivatada ja lasta spetsialistidel kahjud hinnata.

«Üldine kogemus ütleb, et selliselt veekahjustusi saanud sõidukitega probleemid jätkuvad. Tekivad igasugu anomaaliad, küll ei anna mingi pistik ühendust, küll ei tööta mõni elektriseade.  Kindlasti tasuks sellist vees rallimist vältida, osadelt videotelt on näha, et see pakub mõnele lausa lõbu. Ega kedagi keelata saa, kuid pärast tuleb silmitsi seista karmi reaalsusega. Ja siit edasi hakatakse süüdlasi otsima, kui rahanumbrid remondiks suureks lähevad...,» hoiatas Veikko Pahkla.

Ka kindlustus ei korva kahjusid, mille puhul tõestatakse, et juht on ise kahju põhjustanud, kuigi oleks teadliku käitumisega saanud seda hoopis ära hoida. Loomulikult ei käi see viimane jutt parklas seisnute või mõnel muul viisil vältimatult kannatadasaanud sõidukite kohta.

Viking Motorsi hooldusjuhi Margo Otto märkis samuti, et tänapäeva autodes on väga palju elektroonikat ning elektroonika ja vesi teatavasti kokku ei käi.

«Kui vesi pääseb elektroonikaseadme ühenduspistikusse või seadmesse sisse, siis põhjustab ta seal korrodeerumist, mis tekitab probleeme antud seadme töös. Autode välistingimustes olevad andurid, elektroonikamoodulid ja nende ühendused on toodetud niiskuskindlad. Kuigi see ei tähenda, et need ei võiks vee all töötada, kuid pikemalt vee all olles pääseb ka nendesse vesi sisse ning saavad kahjustada,» ütles Otto Postimehele.

Auto salongis olevad seadmed tema sõnul suurt niiskust ei kannata - need lihtsalt ei ole ette nähtud niiskes keskkonnas töötama. Seega, kui vesi pääseb juba auto salongi, siis kogu elektroonika saab ka seal veest kahjustud.

«Kui auto on pargitud ja siis üle ujutatud, ei tohi mitte mingil juhul minna teda käivitama, sest siis satub vesi juba mootorisse ja rikub mootori. Täielikult uppunud auto taastamiseks tuleb välja vahetada kogu elektrisüsteem,» hoiatas Margo Otto. «Kui seda ei tehta ja auto lihtsalt ära kuivatatakse, siis probleemid hakkavad mõne aja pärast ilmnema, sest moodulitest ja nende ühendustest vesi ise niisama välja ei tule ning algab korrodeerumisprotsess.»

Renault'i ja Dacia müüja City Motorsi teeninduse vanemmeister Janek Õunamägi märkis, et hea peremees teab, et tema auto ei ole ehitatud veekindlaks.

«Kõige rohkem tasub sügavasse vette sõitmist vältida seepärast, et kahjustada võivad saada mootor ja elektroonikasüsteemid. Mootorrikke parandamine tähendab teada-tuntud ulatuslikke remonttöid,» sõnas Õunamägi. «Sügavasse vette sattunud elektroonikasüsteemid võivad küll edasi töötada, kuid ilma korralikult kuivatamata hakkavad need oksüdeeruma, mis lõpuks saab neile saatuslikuks.»

Üleujutusest läbi sõites võib vett sattuda muidugi ka salongi ja auto õõnsustesse, mis võib kiirendada korrosiooni teket.

«Veekahustusest tingitud vead võivad ilmneda kohe või aja jooksul. Üleujutusest läbi sõitnud autode omanikel tasub lähiajal külastada autoteenindust,» soovitas Õunamägi.

Peugeot’e maaletooja KW Bruun Baltic esindaja Kerli Maro sõnul on põhjus, miks mitte autoga vette kippuda, tegelikult väga lihtne.

«Uuematel autodel on mootori käimiseks õhuvõtu koht suhteliselt madalal ning sealt võib vee silindrisse sattumine käia väga lihtsalt. Paremal juhul sureb siis auto välja, aga halvemal juhul ja suurema hooga vette sõites lõppeb selline sõit mootori vahetusega,» sõnas Maro.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles