Väikesed pardipojad suudavad sünni järel abstraktselt mõelda, varem pole niisugust võimet treenimata loomadel täheldatud.
Vaata, kuidas pardipoeg erinevaid palle emaks peab – tegelikult näitab see tarkust
15. juuli 2016, 11:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pardipoegi peetakse üldiselt imearmsaks, ent kõige nutikamate loomade hulka neid enamik meist ei paigutaks, seda enam, et pardid peavad emaks esimest eset või olendit, mida nad sündides märkavad. Ometigi näitasid Oxfordi teadlased, et pardipojad on targemad, kui arvasime, kuna erinevalt paljudest loomalastest suudavad nad abstraktselt mõelda. Seni on säärast võimet omistatud vaid kõige targematele loomadele nagu ahvid, varesed ja papagoid.
Sel nädalal ajakirjas Science avaldatud uuringus pandi vastsündinud pardipoegade ette erinevaid esemepaare, mis olid kas ühesugused või erinesid kujult või värvilt. Mõnikord oli tegu näiteks sinise palli ja sinise kuubikuga või kahe roosa kuubikuga, mis pandi pardi ette liikuma. Et pardipoeg nägi esimese asjana just neid esemeid, hakkas ta pallil või kuubikul järel käima, sest tema arvates oli tegu tema emaga. Katse eesmärk oligi aru saada, kas pardipoeg tunneb esemes ära oma ema ka siis, kui selle kuju või värv muutub.
Tulemused näitasid, et kui pardipoeg pidas emaks kahte ühesugust kuubikut, järgnes ta oma «emale» isegi siis, kui selleks oli kaks palli, sest tegu oli kahe ühesuguse objektiga. Sama loogika kehtis värvide puhul ning sellist abstraktset mõtlemist näitas üles kolmandik testi kaasatud pardipoegadest.
«Meie teada on see esimene kord, kui mõni organism peale inimese suudab vahet teha asjade abstraktsel olemusel, ilma et neid selleks treenida. Varem on loomad sellega hakkama saanud siis, kui neid selleks präänikumeetodil treenida, ent pisikesed pardipojad said sellega tänu oma noorusest tulenevatele instinktidele spontaanselt hakkama,» tähtsustas üks uuringu autoritest, Ofxordi ülikooli Zooloogia osakonna doktorant Antone Martinho.
Martinho sõnul on pardipoegadel abstraktset mõtlemist vaja ellujäämiseks. Kuna pardid kõnnivad, ujuvad ja lendavad, muutub pardipoja visuaalne pilt emast pidevalt, sest linnu keha näeb ujudes ja lennates väga erinev välja. Kui pardipoeg toetuks vaid silmadega tehtud esimesele mälupildile, ei tunneks ta ühel hetkel enam ema ära. Nii vajavadki pardipojad ema mäletamiseks temast veidi abstraktsemat versiooni.
Vaata pardipoegade reaktsiooni erinevatele pallidele siit: