«Nägu lihtsalt läheb naerule» - lõrisevad luksuskabrioletid on käeulatuses kõigile

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimehe reporter Katriin Tralla 
ei suuda Daimer SP250 roolis naeratust tagasi hoida
Postimehe reporter Katriin Tralla ei suuda Daimer SP250 roolis naeratust tagasi hoida Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Kes meist ei unistaks kasvõi mõneks tunniks tõeliselt luksusliku sportauto rooli istumisest - tunda iga keharakuga gaasipedaali kergele puudutusele järgnevad kuskilt masina sügavusest algust saavat lõrinat. Ning seejärel  kabrioleti lahtirullitud katuse tõttu kõrvus vuhava tuulte vilinina saatel kurvilisele külateele söösta.

Ohuaisting, mis asendub põgusa minuti järel kirjeldamatu vabadusetundega. Tajud oma käes olevat pöörast võimu, aga naudid sellele vaatamata mõõdukalt aeglast sõitu. Vaid mõnes eriti hoogsas kurvis ei suuda kiusatusele vastu panna, vajutad jõulisemalt gaasipedaali ja tunned, kuidas istme nahkpolster su kerge tuksatuse järel veelgi sügavamalt endasse haarab... Kogemus, mida võiks igaüks meist kasvõi korra elus tunda...

(foto: Liis Treimann)
(foto: Liis Treimann) Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

See kõik ei pea aga ilmtingimata jääma unistuseks. Eestis on tõelisi entusiaste, et mitte öelda fanaatikuid, ka lihtsalt rendiettevõtteid, kes on oma autopargis kaugeltki mitte kasumiteenimise eesmärgil leidnud koha nii mõnelegi värvikale eksemplarile, et need kättesaadavaks teha igaühele meist.

Laitse lossi peremees Sulo Muldia võtab meid ühel Eestimaale omasel unisevõitu suvelõunal oma väärika hoonekompleksi  rõdul vastu ja proovib edasi anda mõtteid ja tundeid, mis teda Daimlereid ja Speedstereid oma parklasse koguma on ajendanud. Nüüdseks juba neljandat aastat.

«See on fun, tõsiselt fun! - mida Sa siin üksikus lossis ikka välja mõtled,» kirjeldab Muldia oma nostalgiahõngulise autorendihobi ideed ja mehe silmad löövad varjamatult särama.

Laitse lossi peremees Sulo Muldia (foto: Liis Treimann)
Laitse lossi peremees Sulo Muldia (foto: Liis Treimann) Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Algne eesmärk oli Muldial tegelikult saada kokku iga kümnendi kohta üks auto. «Tol hetkel, kui me alustasime, oli meil 75. aasta MG MGB, suhteliselt rariteete Porsche mudel aastast 1972, 2004. aasta Opel Speedster ja kõige naljakam «tutikas»  - puitraamil kultusauto Morgan Plus 4 tootmisaastaga 2013,» meenutab Muldia.

Selliste autode leidmine ei olnudki seejuures kõige suurem vaev, vaid Morganeid oli turul väga vähe. Nüüdseks on Morgan asendunud Laitse lossi autopargis 1961. aasta tõelise iludusega Daimler SP250.

(foto: Liis Treimann)
(foto: Liis Treimann) Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Autode tegelik omanik on kusjuures üks lossi partnereid, kelle hobiks ongi selliste masinate leidmine ja kordategemine. Sellega kaasas käib suhtumine, et milleks neid ikka korda teha ja kuskile muuseumisse seisma jätta – autod on ju mõeldud sõitmiseks.

Kes on aga senise kogemuse põhjal aga selliste masinate rentijad, tekib meil järgmine küsimus. Rendihinnad pole esmapilgul kaugeltki odavad ja jäävad 100 ja 150 euro kanti ööpäevas. Selgub üllatuslik tõsiasi – nende klientideks polegi reeglina muljet avaldada soovivad ärimehed ega pulmalised.

(foto: Liis Treimann)
(foto: Liis Treimann) Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

«Kõige rohkem on neid masinaid renditud isadele … olgu siis näiteks sünnipäevakingiks. Üks 25-aastane võib olla ei oskagi sellistest masinatest midagi arvata – tema jaoks ongi Lamborginid ja Ferrarid,» nii on välja kujunenud tegelik klientuur.

(foto: Liis Treimann)
(foto: Liis Treimann) Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Lisaks muidugi seminarid, mille lõunapausi sisuks on raske ette kujutada lahedamat vahepala, kui üks pooletunnine tiir Laitse kandi käänulistel teedel. Kusjuures naisterahvad passivad neid autosid palju enam kui mehed – juba eemal paistvalt mäelt tulles kõlab kilkamist.

Meie naisreportergi, kes varem pidas sportautodega kihutamist täielikult meeste pärusmaaks ning nüüd esimest korda Daimleri rooli keeras, tunnistas, et  haub juba plaane, millal taaskord sõita saaks.

Palvele kirjeldada, kuidas lossiperemees ise end tunneb juba kuuendat aastat oma Speedsteri rooli istudes, tekitab pea minutilise mõttepausi, sisekaemuse ja õigete sõnade otsimise.

«Kui ma istun sinna sisse, läheb mu nägu lihtsalt naerule. See on kõige õigem kirjeldus mu emotsioonile,» sõnab ta lõpuks. «Ta lihtsalt on nii hea auto. Tal pole midagi üleliigset, kõik käib käsitsi, kõik on tehtud selleks, et juht tunneks puhast sõidunaudingut, mitte millekski muuks.»

See auto on Isegi nii hea, et kaasaegsed Porsched lükatakse kindlalt teisele kohale, suvel on saanud sellest tema põhisõiduvahend.

Daimleriga sõit käib ikka koos korraliku varustusega (foto: Liis Treimann)
Daimleriga sõit käib ikka koos korraliku varustusega (foto: Liis Treimann) Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Ettevõtmise ärilise poole osas on samuti seis selline, et rentimine toob üsna täpselt tagasi igapäevase masinate putitamise kulud.  Rohkem olekski patt tahta – võtab Sulo Muldia oma mõtted kokku.

Mõned Laitse lossi klassikalised sportautod

  • Daimler SP250 – see 2,5-liitrine V8 mootoriga klassikaline sportauto oli aastakümneid tagasi oma kiiruse tõttu Londoni politsei üks sõiduvahenditest. Autot valmistati aastatel 1959-164 ja oli ühtlasi viimane Daimleri toodetud auto enne, kui emafirma Birmingham Small Arms Company müüs ettevõtte aastal 1960 Jaguarile. Alguses püüti seda müüa kui 2+2 autot, aga peagi sai selgeks, et tagumisele istmele ei mahu isegi lapsed. Kokku ehitati seda autot 2654 tükki.
  • Opel Speedster – selle esmaesitlus toimus 2000. aastal Genfi autonäitusel. Keskel paiknev 2,2-liitrine ECOTEC alumiiniummootor kiirendab ülikerge auto sajani vähem kui kuue sekundiga. Puhta sõidunaudingu tagamiseks on isegi kell armatuurlaualt välja jäetud. Speedsterit toodeti Briti sportautode tootja Lotuse tehases Inglismaal.
  • MG MGB – see mudel sai alguse aastal 1962, mootor on sel aastast 1947, esivedrustus ennesõjaaegsest ajast. Aastast 1967 sai seda autot tellida isegi automaatkäigukastiga. Äärmiselt populaarse MGB tootmine lõppes 1980. aastal seoses Abindoni tehase sulgemisega.

Metsikud ja kurjad kiskjad panevad katuse sõitma

Luksusautode rendivalik on Eestis aga mõnevõrra laiem kui tõeline klassika. Täpselt samas hinnaklassis on võimalik endale istumise alla saada maailma autotehnoloogia viimaseim ja ühtlasi pööraseim arsenal.

Porsche Panamera on üks näide ülimast luksusest ja klassikalisest sportautost, mida on võimalik ainsana Baltimaades endale ööpäevaks või kasvõi nädalaks reisikaaslaseks saada just Tallinnas. Valikus on neid lausa kaks: nelikveoline 3.6 V6 bensiinimootoriga 2016. aasta mudel, mida on hea ja üsnagi turvaline läbi aasta kasutada, ning 3,0 diiselmootoriga tagaveoline masin aastast 2014.

(Foto: Sander Ilvest)
(Foto: Sander Ilvest) Foto: Sander Ilvest / Postimees

«Suvel juhtub üsna harva seda, et need meil üldse platsi peal ootavad,» kirjeldas A+ autorendi tegevjuht Roland Kask nende mudelite edu. Klientuur on luksusautode puhul aga üllatuslikult seinast-seina: külla tulnud välismaalased, kohalik ettevõtja esindussõitudeks, Panamera on väga populaarne pulmaautona. Paljude jaoks oleks ju 100 000 euro kanti jääv autode ostuhind selgelt ülejõu käiv, mõneks päevakski luksust nautida on aga taskukohane pea kõigile.

«Porsche Panamera on peen ja majesteetlik. Teades oma võimsust ja sportauto geene, ei kipu ta seda välja näitama, vaid kannab sind ülimalt stiilselt läbi urbanistliku džungli. Samas, olles iga kell valmis ründama, kui roheline tuli foorisilmas, peaks avanema liiga aeglaselt või mõni tüütu sabarakk on vaja lihtsalt täpiks lasta,» kirjeldas Kask oma tundeid selle auto roolis viibimisest.

Foto: Sander Ilvest / Postimees

Rentimisel tuleb muidugi arvestada sellega, et tagatisraha sellise masina kasutamisel jääb koguni 1000-2000 euro vahele. «Ühelt soovime veidikenegi maandada riski, et selle autoga võiks midagi juhtuda. Samas – kahjuks või õnneks – filtreerib see ka klientuuri,» selgitas Kask.

Kuid kahe Porsche kõrval on värskelt kättesaadavaks tehtud vähemalt samaväärne luksusauto – Jaguar XK8 Portfolio Convertible – ehk siis maakeeli «kabrio» - 5,0 liitrise V8 bensiinimootoriga tagaveoline.

(Foto: Sander Ilvest)
(Foto: Sander Ilvest) Foto: Sander Ilvest / Postimees

«Enam tulisemaks, karmimaks ja sportlikumaks minna eriti ei saa,» kirjeldas Kask seda masinat. «See ei ole päikeselaigus nurruv kodukiisu, see on metsik ja kuri kiskja, kes lööb adrenaliini lakke ja toob külmavärinad selgroole esimesest taktist. Mis sõna otseses mõttes paneb katuse sõitma.»

(Foto: Sander Ilvest)
(Foto: Sander Ilvest) Foto: Sander Ilvest / Postimees

Kase sõnul on ülimalt sõltuvust tekitav tunne, kui iga keharakuga tunned V8 mootori võimsust ja ehedust endast läbi jooksmas. «See on midagi kirjeldamatut, mida peab ise kogema. Jaguar XK8 on selline auto mis kiirendades ka  Top Geari tegeijatel venitab suu kõrvuni ja paneb plikalikult kiljuma.»

Roland Kask (foto: Sander Ilvest)
Roland Kask (foto: Sander Ilvest) Foto: Sander Ilvest / Postimees

Tagatisrahad tagastatakse nende möirapullide puhul reeglina klientidele kuni 5 ööpäeva jooksul, kuna selle aja jooksul jõuavad omanikuni vahepeal kogutud kiiruskaamerate trahvid. «Nende autode puhul tuleb seda mõistetavatel põhjustel kohe eriti tihti ette,» naljatles Kask.

Nii imelik, kui see ka ei tundu, tuleb nende autode puhul tihti ette ka seda, et rendile võetakse need koos juhiga. «Tullakse ja öeldakse, et meil on nädalaks ajaks autojuhti vaja. Mis siis ikka, teeme arvutused, arvestame inimese töötunnid sisse ja lähebki kaubaks,» tõdeb ta.

Aga nii palju erilistest hetkede võimalusest meie elus. Keskmine eestlane rendib endale tavavajadustest lähtudes ikkagi automaatkäigukastiga Škoda Octaviat ja VW Jettat – kah igati tublid autod.

Luksusautod A+ Autorendis

  • Porsche Panamera 4x4 3.6 228 kw
  • Porsche Panamera II 3.0 221 kw
  • Jaguar XK8 Portfolio Convertible 5.0 283 kw
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles