Eesti e-hääletamise süsteem saab kõigile kättesaadavaks – kasvõi erakondadele (3)

Aivar Pau
, tehnikatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
E-hääletus.
E-hääletus. Foto: Erik Prozes

Eestis ja maailmas rohket vastukaja tekitanud e-hääletamise süsteem saab aastaks 2017 kättesaadavaks oluliselt suuremale ringile kui vaid riiklike hääletuste korraldamine.

«Uus süsteem luuakse universaalsema iseloomuga, mis võimaldab seda kasutada ka mujal kui Eesti riiklikel valimistel ja rahvahääletustel -  näiteks suurte organisatsioonide sisevalimistel, kohalike omavalitsuste rahvaküsitlustel, aga ka väljaspool Eestit,» sõnas elektroonilise hääletamise komisjoni esimees Tarvi Martens.

Uuendused tähendavad muu hulgas seda, et süsteemi saaksid tulevikus kasutada ka eraettevõtted ja näiteks erakonnad oma sisevalimistel, mille puhul on pikalt ja kaua õhku heidetud kõikvõimalikke kahtlustusi ja spekulatsioone. Eraldi teema on, mis tingimustel ja kes neid korraldaks.

«Esialgu on oluline, et süsteem oleks paindlik ja universaalne. Seejärel saab paika ka raamistik teenuse pakkumiseks,» lisas Martens.

Elektroonilise hääletamise süsteemi arendamiseks välja kuulutatud riigihanke võitis hiljuti AS Cybernetica, kelle peamiseks eesmärgiks on uuendada e-hääletamise kesksüsteemi 2017. aasta oktoobris toimuvateks kohalike omavalitsuste volikogude valimisteks.

2004. aastal loodud tarkvara vajas ümberkirjutust, sest järk-järgulised täiustused - mobiil-ID lisandumine ja hääle kohalejõudmise kontroll nutiseadme abil - muudavad lähtekoodi struktuuri järjest vähem hoomatavaks.

Valija jaoks jääb hääle andmise protseduur samaks ning ka senini avatud olnud süsteemi lähtekoodiga võivad jätkuvalt kõik huvilised tutvuda.

«Küll aga võimaldavad plaanitavad muudatused vaatlejatel veelgi efektiivsemalt ja matemaatilistele tõestustele tuginedes jälgida, kuidas süsteemi talletatud e-häältest saab valimistulemus,» kirjeldas muudatusi Martens. «Teisisõnu, matemaatika võtab inimfaktori üle järjest enam võimust, tekivad tehnilised tõestused, mis võimaldavad veelgi efektiivsemalt süsteemi tööd kontrollida.»

Esimese hankelepingu kogumaksumus on 236 800 eurot, millele lisandub käibemaks. Elektroonilise hääletamise üldraamistiku ja selle Eesti riiklikel valimistel kasutamise hange kuulutati välja Euroopa Liidu ülesena ning sellel osales kolm ettevõtet.

Elektroonilist hääletamist on Eesti valimistel kasutatud kaheksal korral alates 2005. aastast.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles