Ehkki inimesed on tänu paremale toidule pidevalt kasvanud, ei kasva me lõputult.
Kolm küsimust pikkuse kohta: miks, kui kaua ja mis tagajärjega?
26. juuli 2016, 17:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates 1896.aastast on inimesed kasvanud 10-20 cm pikemaks, avaldas täna avaldatud 179 riigi pikkust uurinud analüüs. Kuigi mõnes Lähis-Ida ja Aafrika riikides on inimesed lühemad kui 30 – 40 aastat tagasi, on üldine trend siiski pikenemise suunas.
Miks me muudkui kasvasime?
Senised uuringud näitavad, et inimese pikkus sõltub peamiselt lapsepõlve toitumisest ja tollal põetud haigustest. Lihtsustatult öeldes tähendab parem toit ja vähem haigusi pikemaid inimesi. Värvikas näide pärineb keskaja Lääne-Euroopast, kus musta surma järel suri ligi 60% rahvastikust. Ellujäänud inimestele tähendas see aga rohkem toitu ning avaramaid elamistingimusi (see parandas omakorda hügieeni), tänu millele hakkasid nad jõudsalt kasvama. 17.sajandil muutus aga olukord vastupidiseks, sest järjestikkused külmad talved vähendasid toiduvarusid ning tollal inimesed enam nii kiiresti edasi kasvanud. Samuti pidurdas kiiret pikenemist ka 18.sajandi tööstusrevolutsioon, sest inimesed kolisid üha enam linnadesse, ent sealsed elamistingimused tähendasid pahatihti kitsaid slumme ning levima hakkasid haigused. 19.sajandi lõpu arengud põllumajanduses ning sanitaartingimustes, koos üldise elatustaseme tõusuga panid aga inimesed taaskord kasvama.
Elatustase on siinkohal oluline näitaja, sest just sellega põhjendatakse tõsiasja, et viimastel aastakümnetel on võrreldes ameeriklastega pikemaks muutunud just eurooplased. Et USA-s leidub rohkem ebavõrdsust, eriti arvestades tervishoiusüsteemi, ei jõua sealsed rasedad piisavalt regulaarselt arsti juurde. Ka on vaesemate ameeriklaste menüü üksluisem ja ebatervislikum. Nii pole ameeriklaste kasv pärast 70ndaid suuresti enam tõusnud, vahendas BBC Future.
Mida aga pikenemine kaasa toob?
Üldiselt on pikemate inimeste elu lihtsam: pikkasid inimesi peetakse ilusamaks, neil on statistiliselt kõrgem IQ, nad on tervislikumad, nad teenivad rohkem raha jne. Siinkohal on aga oluline mitte segamini ajada seost põhjuse ja tagajärjega.
Teisalt võib pikkus muutuda ka needuseks. Maailma pikim inimene – 2,72 meetri pikkune Robert Wadlow – vajas täiskasvanuks saades kõndimiseks klambreid. Uuringud on näidanud ka, et kuigi pikematel inimestel on vähem südame-veresoonkonnahaigusi, leiti nendel ka suurem risk teatud vähkkasvajatele, näiteks soolevähile.
Kas me kasvame lõputult?
Enamik teadlasi usub, et kui senised tingimused jätkuvad, tuleb pikkusel mingil hetkel piir ette, sest juba praegu on näha kasvukiiruse aeglustumist. Kuigi keskkond võib pikenemist soodustada, toovad inimeste geenid mingil hetkel siiski piiri ette.