Pank kui IT-ettevõte: LHV lõi oma kätega nullist kliendirakenduse

Eelkõige suunavad pankasid üha uusi IT-tooteid looma muidugi kliendid, kelle vajadused edasi arenevad. Väikeste ja keskmiste ettevõtete ärivajadused on muutunud ja nad leiavad, et ka nende jaoks on üha uusi  pangatooteid vaja, kirjeldas arenguid LHV Panga maksete tootejuht Elina Kaseväli.

Nii valmis hiljuti tema töökohaks oleval LHV pangal eelkõige just väiksematele ettevõtetele uus arendus – API, mis võimaldab ettevõtetel  liidestada oma raamatupidamistarkvara turvaliselt otse panga infosüsteemidega ja panna seeläbi reaalajas oma süsteemides jooksma näiteks laekumiste teadaanded ning terviklikud kontoväljavõtted  ja samas asuda edastama ka makseid. Kaob igasugune vajadus pidevalt netipanka sisse logida, et seda kõike seal toimetada.

Seni on pankade analoogsed lahendused olnud mõeldud eelkõige suurettevõtetele, kellel on suured mahud – väiksemad ja keskmised ettevõtted nende vajadustega on pahatihti ära unustatud.

«Kui suurtel ettevõtetel on peamine vajadus maksete otseedastamine, siis ülejäänutel kiire info selle kohta, kas nende kontole on toimunud laekumine ja luua seeläbi alus ülejäänud protsessidele,» selgitas Kaseväli, mille poolest LHV teenus teiste turuosaliste omast erineb.

Liidestamine ise ei tohiks keeruline olla mis iganes ettevõttele, kellel vähemalt üks oskuslik IT-inimene ametis. Oluline on, et kasutatavas raamatupidamistarkvaras oleks võimalik maksefaile digitaalselt allkirjastada.

«Esimese sammuna võiks vast pöörduda raamatupidamistarkvara pakkuva ettevõtte poole, et saada teada, millised on nendepoolsed nõuded  meie süsteemidega liidestumiseks ja kui palju see maksma läheb,» lisas Kaseväli.

Juba on LHV pangal käimas aga koostöö ka Eestis enimkasutatavate majandustarkvarapakkujatega ja eesmärk selleks on üks – kliendiks olev ettevõte ei peaks liidestamisega üldse tegelema – see on juba osaks tarkvarast ning kliendile jääb vaid lepingu sõlmimise vaev.

Selliste klientide jaoks, mis Excelis oma raamatupidamist peavad, jääb uus lahendus ilmselt pisut kaugeks ja pakutav funktsionaalsus selliseks, mida ei vajata. Oluline lisandväärtus tekib siis, kui tehingute maht on suurem ja finantsarvestus eeldab raamatupidamisprogrammi. Mis puutub hinnastamist, siis see on lihtne. Kõik sisaldub ühes kuumakses ning eraldi teavituste ja teiste üksikteenuste eest tasu maksta ei tule.

Äri muutub tehnoloogiakeskseks – supp Eestis lahjeneb

Mis puutub arendusprotsessi kui sellist, siis üha enam on maailmas võimust võtmas uue aja üldisem põhimõte – omamise asemel on säästvam ja praktilisem tarbida teenus. Kas see kehtib ka pangandusvaldkonna kohta?

LHV Panga juhatuse liikme Andres Kitteri sõnul tehakse LHV-s põhilised ärikriitilised ja suuremad arendused ikkagi kõik majas sees.

«Meil on oma väga võimekas ja tubli arendusmeeskond. Ent samas on valdkondi, kus me kasutame väliseid partnereid – kasutame renditööjõudu spetsiifiliste kompetentside kaasamisel või ajutised ressursivajaduse katmiseks, on ka pikemaajalisi partnereid, kes tarkvaralahendusi arendavad,» märkis Kitter.

Päris Indiast ei ole siiani tulnud veel arendajate teenuseid pangal osta (Nii mõneski Tallinna arenduskeskuses pole see enam imeks), küll aga on panga arendusmeeskonnas inimesi Lätist Alžeeriani.

«Trend muidugi on selgelt selles suunas, et kogu äri muutub järjest rohkem tehnoloogiakesksemaks, üha rohkem on vaja häid arendajaid ja selle tulemusena on jäänud kogu supp Eestis lahjemaks. Teisest küljest on see väga hea, et siia tulevad suured ettevõtted, loovad siin oma arendusüksused ja toovad teistest riikidest kvaliteetsed arendajad – lõppkokkuvõttes muudab see tööjõuturgu põnevamaks,» sõnas Kitter.

Pankade puhul tõi ta eripärana välja selle, et tuumikmeeskond oleks ettevõttega tihedamalt seotud kui pelgalt lühiajaline tööots – tahetakse ehitada panka lojaalsete töötajatega, kes on ühtlasi ka LHV aktsionärid ja kellel on seeläbi veelgi suurem motivatsioon pingutada ja panga edusse panustada.

Ka kõnealuse API ehitas LHV enda arendusmeeskond täiesti nullist. Lõppkokkuvõttes jõuti ka selleni, et toodi tundliku info liigutamise aluseks olevad turvasertifikaadid majja sisse tagasi.

Üldisem api mõte on selles, et asendada kõigil soovi ja vajadust omavatel ettevõtetel tavapärane internetipangas käimine panga API-iga. See on ühelt poolt mugavam ja annab ettevõtetele võimalusi uute ja kiiremate protsesside ja teenuste loomiseks.

Kaudselt haakub uus teenus ka e-residentsuse projektiga – kui näiteks Singapuris elav ärimees on loonud ettevõtte, mis on LHV kliendiks, siis on loomulikult ka sel ettevõttel võimalik API-t kasutada kus iganes maailma otsas.