/nginx/o/2011/01/26/505087t1h9ed5.jpg)
Kasvuhoonegaaside heite ja sisemajanduse kogutoodangu suhe on Eestis üks Euroopa suuremaid, selgub Säästva arengu komisjoni transpordiraportist.
Eesti toodab ohtralt kasvuhoonegaase
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iga miljoni euro kohta sisemajanduse kogutoodanust paiskub Eestis õhku 150 miljonit tonni kasvuhoonegaase. Taanis on näitaja 60 tonni, Euroopa Liidus keskmiselt 75 tonni. Eestit edestavad vaid Läti ja Leedu.
Autokasutus on Eestis kasvanud samas tempos kui majandus ning maanteeveod on kasvanud sisemajanduse kogutoodangust kiireminigi, mistõttu on säästlike transpordiliikide osakaal pidevalt vähenenud.
Eestis langeb kasvuhoonegaaside heitest 12 protsenti transpordi arvele, millest 94 protsenti pärineb maantee-transpordist. Viimase kümne aastaga on toimunud kiire kasvuhoonegaaside heitkoguste kasv seoses sõiduautode arvu ja läbisõidu suurenemisega, näiteks 1999–2008 suurenesid raporti kohaselt heitkogused ligi 40 protsenti.
Võttes sihiks mitte ületada ette nähtud 11-protsendilist kasvuhoonegaaside ja energiakulu kasvu võrreldes 2005. aastaga, peaksid transpordi kasvuhoonegaaside kogused võrreldes praeguse trendiga vähenema pool miljonit tonni aastaks 2020.