Kas oled vaadanud maakera sisse?

, Energia avastuskeskus, direktor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Energia avastuskeskus

Augustikuus oleme pigem käinud ringi pea kuklas, et hetkekski silmata langevaid tähti. Kui aga taevast sajab tähtede asemel lausvihma, siis peame silmas hoopiski seda, et otse lompi ei astuks. Asfaldipind ei ole tõesti üleliia huvitav. Aga mis õigupoolest on peidus maapinna all?

Kalliskivid. Kristallid. Dinosauruste luud. Need on ehk glamuursemad, kuid kaugeltki mitte ainsad ega põnevaimad aarded, mida peidab maapõu.

Selle hiiglasliku aardelaeka kaant saab paotada aasta lõpuni Energia avastuskeskuses. Olemegi näituse niisamuti nimetanud – „Kihilise Maa aardelaegas”. Koos mitme Eesti muuseumi ja ülikooliga oleme loonud näituse, kus peale aarete avastamise saab teada Maa sisemuse ehitusest ja kuidas see mõjutab elu Maal.

Foto: Energia avastuskeskus

Eesti loodusmuuseumist oleme toonud ligi 540 miljoni aasta eest elanud mereloomade trilobiidide fossiilid ja neist vähemalt poole nooremate dinosauruste luud. Keskuses saab ka kehastuda arheoloogiks ja puhastada välja sauruse säilmed. Väljapanekul on rohkem kui 400 miljonit aastat vana rüükala kivistis Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudist.

Tartu ülikooli loodusmuuseum ja Eesti loodusmuuseum on näitusele saatnud kauneid kivimeid, mineraale, kristalle ja kalliskive. Oleme 3000 klaaskristallist loonud unenäolise kristallimängu valguse- ja muusikainstallatsiooni, mida saab jälgida avastuskeskuse eri korrustelt.

Foto: Energia avastuskeskus

Septembrikuus jõuavad keskusesse tuhande aasta vanused Eesti mündiaarded Eesti ajaloomuuseumist, mis on näituse tähteksponaadid esimesel kahel sügiskuul. Juurde räägime sellest, kuidas välja selgitada, kas maad kaevates leitud päevinäinud ese on väärtuslik, ja sellestki, kellele peaks leidu näitama. Novembrist veebruarini on tähteksponaadiks ehtsad dinosauruse küüned ja hambad.

Näitust täiendavad avastuskeskuse töötoad. Eelkooliealised ja algklasside lapsed uurivad, kuidas kujutati taevaseid tähtkujusid Eesti muistendites, ja meisterdavad endalegi särava tähtkuju. Põhikoolilapsed uurivad kristallistruktuuri ja ehitavad endalegi pimedas helendava kristallimaketi. Maavärina töötas aga katsetame viiendike ja vanemate õpilastega, mitut eri liiki maavärinat esineb ja kuidas need tekivad ning mil moel töötab seismograaf.

Foto: Energia avastuskeskus

Näituse ja töötubade teemad võtab kokku Energia avastuskeskuse uus planetaariumifilm „Kihilise Maa aardelaegas”, mille eestikeelsele versioonile on hääle andnud näitleja Tõnu Kark, venekeelsele näitleja-lavastaja Eduard Toman ja soomekeelsele kirjanik Mika Keränen. Filmi loomist toetas Eesti Teadusagentuur.

Maa sees, meie jalge all, asub silmade eest varjatud maailm. Kuigi me seda ei näe, on selle mõju meie elule siiski mõõtmatult suur. Kutsume sind reisile maa sisemusse!

Energia avastuskeskus on leitav Tallinnast Põhja puiesteelt, Facebookist ja veebilehelt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles