Malaariat põdenud patsiendid jäid 20 protsenti suurema tõenäosusega ellu, selgus sel nädalal avaldatud uuringust.
Malaaria võis Ebolasse nakatunuid elus hoida
17. august 2016, 18:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teisipäeval ajakirjas Clinical Infectious Diseases avaldatud tulemused annavad Ebola epideemia kohta uut infot: Libeeria laborist 2014 – 2015 aastal kogutud proovid näitavad, et juhul, kui Ebola viirusega nakatunud patsient oli nakatunud ka malaariaga, jäi ta 20 protsenti suurema tõenäosusega ellu. See on oluline näitaja, sest 2013. aasta lõpus alanud epideemia võttis 11 325 inimese elu.
Lääne-Aafrika Ebola epideemia
Viimane Ebola epideemia algas 2013. Guineas. Viirus levis kiiresti ka Libeeriasse ja Sierra Leonesse ning väiksemal määral teistesse Aafrika riikidesse. Epideemia kestis kuni 2016. aasta märtsini. Kokku nakatus viirusesse teadaolevalt 28 657 inimest.
Ebola on peamiselt Aafrikas esinev viirus, mis põhjustab ravimatut, enamasti surmaga lõppevat haigust. Ehkki Ebola ei levi õhk-piisknakkusena, oli nakkusjuhte palju, sest Lääne-Aafrika kohalik tervishoiuvõimekus oli väga nõrk, samuti olid inimestel väärarusaamad haigusest ja negatiivne suhtumine ametivõimudesse.
2013. aastal alanud epideemia levis nii kiiresti, sest see sai alguse Guineast Guéckédou külast, mis on Sierra-Leone, Libeeria ja Guinea vahelise piiri vahetus läheduses.
Seni on Ebola suremuse puhul täheldatud seost patsiendi vanuse, soo ja haiguse arengustaadiumi vahel. Kui muidu on suremus suurem just vanemate ja kõrgete haigusnäitajatega patsientide hulgas, siis nüüdsed andmed näitasid, et isegi neile patsientidele pakkus malaariaga nakatumine Ebolasse suremise eest kaitset. Veel enam, kõige kõrgem tõenäosus ellu jääda oli just kõige tõsisema malaariahaigusega patsientidel – neist patsientidest jäi ellu ligi 83 protsenti Ebolasse haigestunutest.
Uuringu autorid ei usu, et vahe võis tulla sellest, et malaariaravi mõjus kuidagi ka Ebolale, sest malaariaravi oli saanud enamik patsiente – ka need, kel tegelikult malaariat ei olnud. Põhjus peitub selles, et Ebolaga paralleelselt levis tol ajal ka malaariapuhang ning seda märkasid arstid palju varem. Et malaaria sümptomid sarnanevad Ebola viiruse omadega, ravisid arstid kõiki patsiente malaaria vastu ka siis, kui neil tegelikult malaariat ei olnud.
Edasi üritavadki teadlased jälile saada, mis malaaria juures patsiente Ebola vastu kaitseb. Väga kauges tulevikus võiks jõuda ravimiteni, milles oleks küll malaariakaitseefekt, ent haigust kui sellist mitte.