Foto: Hubble’i kosmoseteleskoop tabas tähe plahvatamise (1)

Kaur Maran
, teadusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: ESA/Hubble & NASA, Y. Chu

Me kõik lõpetame kunagi oma elu siin Universumis, aga mitte kõik ei tee seda sellise pauguga nagu see hiiglane – astronoomilises mõttes küll kääbus – meie naabergalaktikas.

Nimetu ja praeguseks endine valge kääbus asus Maast ligi 160 000 valgusaasta kaugusel ümber Linnutee tiirlevas Suure Magalhaesi pilve nimelises udukogus. Ligi 97 protsenti Linnutee tähtedest massiga kümnendik kuni kaheksa korda Päikese mass jõuavad ühel või teisel hetkel samalaadsesse valge kääbuse staadiumisse. Valgete kääbuste saatus võib olla aga väga erinev. Nad võivad plahvatada supernoovana või muutuda kahest tähest koosnevaks kahendsüsteemiks, kus valge kääbus imeb oma naabri küljest viimastki materjali. Ahnusel on aga oma piir ja nii saab ka materjali juurde ammutamine valgele kääbusele ühel hetkel saatuslikuks ja ta plahvatab, selles variandis aga nii-nimetatud 1A tüüpi supernoovana.

See on ka täpselt see, mida NASA avaldatud Hubble'i kosmoseteleskoobi pildi peal näha võime. Vaid mõni tuhat aastat tagasi toimus punaka sfääri sees metsik plahvatus, mille tagajärjel paiskus ümbritsevasse kosmoseruumi pea kogu materjal, mis tähes oli. Aegamööda tolm hajus ja praeguseks on alles vaid tulised põleva kosmosetolmu niidid.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles