Lastelastega veedetud aeg on tõeline kvaliteetaeg nii lastele kui ka vanavanematele – ning korraga nii lõbusalt kui ka harivalt saavad nad koos aega veeta Energia avastuskeskuses.
Sisuturundus
Vanavanematega Energia avastuskeskusesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nädalavahetusel peavad isad-emad sageli kodutöid tegema, ja kui mingil põhjusel ei pea, tahaksid nad ilmselt veidi puhata. Seepärast on õnnega koos need pered, kus on vanaemad-vanaisad käepärast võtta. Lastelastega veedetud aeg on tõeline kvaliteetaeg nii lastele kui ka vanavanematele – ning korraga nii lõbusalt kui ka harivalt saavad nad koos aega veeta Energia avastuskeskuses.
Näiteks saab avastuskeskuse peasaalis iga päev tutvust teha staatilise elektriga. Julgematel aetakse selleks spetsiaalse masina abil juuksed püsti. Vanavanemad võivad oma lapsepõlvest mäletada, kuidas õhupalli hõõrudes tekkis staatiline elekter ja lendas sädemeidki, kuid sellist mootorit nagu avastuskeskuses, mille abil inimene ohutut elektrit täis laetakse, Eestis mujal ei näe.
Õhupallidest rääkides – esimese kummist õhupalli leiutas 1824. aastal Michael Faraday. 1836. aastal leiutas 1836 aastal nn Faraday puuri, mis ümbritseb kaunilt ka avastuskeskuse välgumasinat selleks, et ligi kolmemeetrised välgunooled sealt välja ei saaks. Sarnane efekt on tänapäeval kasutuses leiutise juures, mida vanavanemate nooruspäevil veel olemas polnud – see on mikrolaineahi. Ka välgudemonstratsiooni saab avastuskeskuses näha iga päev.
Keskuse peasaali ajalooliste elektrimasinate näituseosas on väga mitmeid vanavanematelegi tuttavaid leiutisi. Üks põnevam on näiteks radioaktiivsete ainete eksponaat, kus on klaasi all muu hulgas kosmonaut Juri Gagarini pildiga lauakell. Selline kell võis olla paljudes kodudes 1960. aastatel. Kella osutid ja numbrid on aga kaetud raadiumi sisaldava värviga ja seepärast näitab andur sellel eksponaadil, et klaasi all on väga nõrgalt, kuid siiski radioaktiivsust.
Suurt lusti pakub koos avastamiseks keskuse valguse ja heli näitus. Vanavanemad oma lapsepõlves ilmselt laseriga katsetada ei saanud. Tänapäeval kasutatakse lasereid väga mitmeks tööks. Avastuskeskuses loovad need näiteks nähtamatud õhukeeled suurele harfile. Ole vaid julge ja musitseeri.
Sel korrusel on veel palju silmailu, sest väljas on näituse „Kihilise Maa aardelaegas” eksponaadid: kalliskivid, vääriskivid, kristallid, mineraalid ning sadu miljoneid aastaid vanad kivistised. Koos saab seal näiteks vanaema sõrmusekivide „sugulasi” otsida. Planetaariumis soovitame koos reisida enam kui 6000 kilomeetri sügavusele Maa sisse ja avastada teekonnal, millest Maa üldse koosneb. Film „Kihilise Maa aardelaegas” linastub keskuses iga päev.
Palju põnevat leiab ka avastuskeskuse teadusteatri, planetaariumi ja töötubade programmist. Kui vanavanemad noored olid, ei räägitud veel inimtegevuse põhjustatud kliimamuutusest. Siis usuti, et kliima muutub tsükliliselt – kord on jääaeg, kord jällegi kuumemad ajad. Nüüd on aga teada, et on selliseid tegevusi, mida inimesed võiksid tegemata jätta või vähem teha, et kliima ei soojeneks. Uut teavet selles vallas on tore avastada keskuse kliimateemalises töötoas, kus lapselapsed saavad vanavanematele demonstreerida nutitahvli kasutamist ning selgitada, mis õigupoolest on see paljuräägitud liitreaalsus. Kummalgi põlvkonnal on teiselt palju õppida!