Riik rajab juurde 948 kilomeetrit kiire interneti baasvõrku

PM Majandus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sülearvuti. Foto on ilustratiivne.
Sülearvuti. Foto on ilustratiivne. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Majandusminister Kristen Michal allkirjastas käskkirja, millega kinnitas uue lairiba baasvõrkude investeeringute kava. Käskkirja alusel rajatakse täiendavad ligi 948 km kiire interneti tagamiseks vajalikku baasvõrku maksumusega 12,7 miljonit eurot.

«Tänaseks on rajatud juba ligi 4400km kiire interneti baasvõrku. Baasvõrk loob eelduse valguskaabli toomiseks kodudesse, kuid ka mobiilse interneti pakkumiseks ning 5G tulekul on baasvõrk samuti asendamatu. Antud voorus saavad baasvõrguga paremini kaetud Hiiumaa, Muhu saar, Peipsi läänekallas ja Läänemaa,» sõnas minister Michal.

Täpsemalt rajatakse järgmises etapis baasvõrku Mustvee-Kallaste-Võnnu-Tartu Anne, Risti-Turba-Kernu, Prillimäe-Juuru-Hageri, Tudu-Roela-Avinurme-Iisaku, Ridase-Pivarootsi-Virtsu-Muhu, Sadala-Torma-Palamuse-Vara-Tartu Raadimõisa ja Tuksi-Noarootsi-Vormsi-Linnamäe, Taebla-Palivere asumite vahet. Lisaks ka tervikuna Hiiumaale.

Eesti lairiba baasvõrgu ehk EstWini projekti eesmärgiks on, et 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest oleks baasvõrgule lähemal kui 1,5 km. Kokku on kavas ehitada ca 6600 km kogu riiki katvat baasvõrku. Täna on valmis ca 4400 km baasvõrku. Raha kahe SFi perioodi peale kokku kulub ca 81 miljonit eurot. See jaguneb: 68 miljonit riigi raha SF-st, lisaks operaatorite omaosalus 12 miljonit eurot. Baasvõrgu terviklik valmimine on plaanitud 2018. aasta lõpuks.

Alloleval kaardil on pruuniga on märgitud valmis lõigud, värvidega need, mida ehitama hakatakse.

Allikas:
Allikas: Foto: Majandusministeerium
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles