Eile jagati taas preemiaid kõige imelikumatele teadusavastustele.
Ig Nobeli võitjad: Volkswageni heitgaasid, rottide sekselu ja villapükste seosed ning kirjandus kärbestest
23. september 2016, 13:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ja keemia Nobel läheb…Volkswagenile,» vahendas ajakiri Science eile Harvardi Ülikooli saalis toimunud Ig Nobeli preemiate esitlust. Volkswageni omanikud ei peaks aga rõõmustama, sest auhind anti neile selle eest, et autofirma suutis heitgaase vähendada nii, et iga kord kui autosid testiti, oli neid vähem.
Ig Nobeli preemiaid antaksegi teadusavastustele, mis on küll päris, ent veidrad, naljakad või triviaalsed. Eile jagati neid juba 26. korda. Peaauhinnaks on 10 triljonit…Zimbabwe raha.
Võitjate sekka jagus tõelisi pärleid. Võtkem kasvõi Lüübeki ülikooli teadlaste uuring, kus vabatahtlikele süstiti naha alla sügelust tekitavat kemikaali ning lasti neil end ühe käega sügada ja samal ajal end peeglist vaadata – küsimus oligi selles, kumba kätt sügatakse. Selgus, et mõnikord sügati kätt, kus sügelust polnud.
Tänavu võitis aga bioloogia auhinna Oxfordi veterinaar Charles Foster, kes üritas loomade paremaks mõistmiseks metsikus looduses elada mägra, hirve, rebase ja linnu kombel. Teine pool auhinnast läks aga endale kitsejalgade laadsed kõnnivahendid tekitanud Thomas Thwaitesile, kes siis looma kombel Šveitsi alpides ringi jalutas, rohtu sõi ning hirvekarja sisse sulanduda üritas.
Vaata ülejäänud Ig Nobeli auhinna saajaid siit:
Paljunemisuuringute preemia – auhind läks Ahmed Shafikile selle eest, et ta uuris kuidas mõjutab polüestrist, puuvillast või villast tehtud pükste kandmine rottide sekselu ning hiljem uuris sama asja inimeste peal.
Majanduspreemia – auhind läks Mark Avisele, Sarah Forbesile ja Shelagh Fergusonile, kes uurisid kivide karakterit turunduse ja brändi kontekstis. Psühholoogiapreemia – Belgia, Hollandi, Saksamaa, Kanada ja USA teadlased. Uurimisrühm küsis tuhandelt inimeselt, kui sageli nad valetavad ning siis üritasid selgeks teha, kas nad usuvad valetajate vastuseid valetamise kohta või ei.
Rahupreemia – auhinna said Gordon Pennycook, James Allan Cheyne, Nathaniel Barr, Derek Koehler, ja Jonathan Fugelsang uuringu eest, mis tegeles inimeste võimega jampsist aru saada (ingl.k «On the Reception and Detection of Pseudo-Profound Bullshit»).
Kirjanduspreemia – auhinna sai Rootsi kirjanik Fredrik Sjöberg kolmeosalise autobiograafia surnud ja elusate kärbeste kogumise naudingute kohta.
Aisitingute ja ettekujutustega auhind – auhinna said Atsuki Higashiyama and Kohei Adachi selle eest, et nad uurisid, kas asjad näevad teistmoodi välja, kui neid kummardununa oma jalge vahelt vaadata.
Loe eelmiste aastate võitjate kohta siit.