Saksamaal Rüsselsheimis asub Opeli peakontor. Kus mujal, kui seal, otsustati, et ka Opelid saavad oma «X» mudelid. Välja kukkus nii, et kui Opel Mokka X pole ka hingepõhjani kaasahaarav, siis too seletamatu X-faktor on temas olemas.
Sõiduproov: Opel Mokka X ehk X-faktoriga väikemaastur
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nad paistavad õnneks juba kaugelt. Oleme Šoti mägismaal saanud rataste alla ühe vähestest sirgemat sorti teelõikudest, aga kahandame nüüd hoopis hoogsalt kiirust. 40 miili tunnis, 25 miili tunnis... ja juba liigumegi ei rohkem ega vähem kui lambakiirusel. Roheliste küngaste vahele uuristatud kitsal teekesel longib sadakond lammast kodu poole. Kiltide, pleedide ja – mis siin salata – kulinaarsete saavutuste tooraine tuterdab aeg-ajalt üle teeservade, kuid püsib üldjoontes siiski karjana koos. Lammaste kulgemisel hoiavad silma peal erkrohelises vestis karjus ja kaks musta-valgelapilist karjakoera.
Võtame neile viisakat vahemaad hoides sappa ja asume tööle. Ajame ka karja. Teeme šotlaste tööd. Karjusel ja koertel on hindamatust – meie meelest! – abist üsna ükskõik. Aga anname oma parima ja eresinine Opel Mokka X veereb püüdlikult lambakarja sabas. Koerad on eriti lahedad. «Kas ma võin ühe koera kaasa võtta?» küsin kolleegilt. «Mitte siia autosse!» Selge. Ilmselt poleks mõttega päri ka Šoti karjus. Ma ei hakka tema vastuseisu väljendusrikkust isegi ette kujutama.
Peagi pöörab kari kodu poole, karjus viipab meile, viipame vastu ja pühendume lõbule, mida pakuvad Šoti mägismaa teed. Need on kunst omaette – tõusud ega langused pole siin, Edinburghist loodesse jääval mägismaal kuigi järsud, juuksenõelakurve ei satu ette ainsatki, kuid oma looklevas sujuvuses on need kitsad teekesed pööraselt ägedad. Otse teeservadest ronivad üles rohelised nõlvad ning iidsete karjaajamisteede radu jälgivad käänakud peaksid vedama roolis istujal suu kõrvuni.
Opel Mokka Xi vedrustus töötab nii, et kohe on aru saada, milles on tavalise Ühendkuningriigi lapitee ja sileda teekatte vahe. (Brittide paljukirutud tavaline tee on täpselt nagu meil Eestis – üha uuesti lapitud ja löökauguline, nii linnas kui ka linnast väljas.) Suurema osa lapitee konaruste silumisega tuleb Mokka X toime, aga seda toimetulekut on ikka tunda ka. Mägede ja järvede vahele on rullitud ka uut, eeskujulikult siledat asfalti. Käänak käänaku ja looge looke järel. Puhas kuld ja sõidumõnu! Mokka X-i rool on siiski pereautolikult liiga kerge ja ülemäärast tagasisidet pole loota. Kuid ega väikese linnamaasturi juures polegi need argumendid määrava tähtsusega.
Pisimaasturit Opel Mokkat on toodetud juba 2012. aastast. Nüüd on värskenduse käigus tehtud silmanähtavaid muutusi. Just-just, esiteks vaadake embleemi – lisandanud on X, millega Opel hakkab ka edaspidi tähistama kõiki oma džiibilikke tooteid. Praegu on Mokka X veel ainus iksiga mudel, aga lähiaastatel lisandub neid veel mitu. Värske käe ja silmaga on üle joonistatud tagatuled ning auto näoilmet on muudetud oluliselt moodsamaks ja uljamaks. Leed-esitulede kaks, justkui teineteist kordavat leed-päevatulede riba jooksevad iluvõrega kokku üheks dünaamiliseks jooneks. Muutused auto nina alumises osas teevad üldmuljele ainult head.
Sõitjateruum on saanud innustust Opel Astralt. Rool ise on küll pärit juppide riiuli iidamast-aadamast, aga ei tundu lihtsa ja loogilise armatuurlaua ja keskkonsooli kõrval masendavalt vanamoodsana. Kõik klapib, eraldi kiitust väärib navisüsteemi graafika, mis pisukese harjumise järel osutub üheks loetavamaks ja praktilisemaks, mis on praegu selles klassis saadaval. Ja ruumipuuduse pärast ei pea ka eriti pead vaevama – pakiruum mahutab mõistlikult ja tagaistmel on pearuumi eest hoolt kantud. Esiistmed rõhutab Opel olevat ergonoomilised… igatahes mugavad sõita ja normaalset tuge pakkuvad on nad küll.
Jõuallikateks pakutakse 1,4-liitriseid bensiinimootoreid, mis arendavad 140 või 152 hj, ning 1,6-liitriseid diiseljõuallikaid (110 ja 136 hj). Käike vahetab kuuekäiguline automaat- või manuaalkäigukast. Meile proovida antud autod olid varustatud 136 hj arendava diislipõletajaga, see on sama mootor, mis viib edasi ka Astrat, ning siin küll pole millegi üle nuriseda. Loogilised pöördevahemikud, igapäevakasutuseks piisav kiirendus ja sõitjateruumi kostab vähe müra. Tipp-topp. Manuaalkäigukasti käigukang võiks olla selgemate lülitustega, automaatkäigukastiga varustatud autot proovisõidukite valikus seekord polnud.
Juhiabilisi annab Opel kamaluga, lisaks näitena kurvituled, nõlvaltvõtu- ja laskumise abi ning peen OnStari nime kandev süsteem, mis ujutab auto wifiga üle.
Ainult üht asja tahaks tulevastele omanikele südamele panna. Unustage hall heaga ära. Ostke värviline.
Opel Mokka X
1.6 CDTi 4x4
Mootor: 1598 cm³, R4, diisel, 136 hj, 320 Nm
Sooritus: 0–100 km/h 10,3 s, 187 km/h
Jõuülekanne: 6-käiguline manuaalkäigukast, nelikvedu
Kulu: 4,7-4,5 l / 100 km, 124-119 g/km CO2
Mass: 1504 kg
Hind: alates 21 661 €