Aju-uuringud näitavad mediteerimise positiivset mõju emotsioonide ohjamisele

Kaur Maran
, teadusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mediteerimine aitab kontrollida oma emotsioone ja vaimsetest ärritustest kiiremini taastuda, näitavad aju-uuringud.
Mediteerimine aitab kontrollida oma emotsioone ja vaimsetest ärritustest kiiremini taastuda, näitavad aju-uuringud. Foto: SCANPIX

Ebameeldivate emotsioonide jõuga maha surumine ei ole kuigi jätkusuutlik. Värske uuring näitab, et mediteerimine aitab ohjeldada ka kõige emotsionaalsema inimese tundeid.

Sellise tõdemuseni jõudsid Michigani Ülikooli teadlased, uurides inimeste ajutegevuse reaktsiooni ebameeldivust tekitavate piltide vaatamisele. Uuritavad jagati kahte grupp: ühed, kes tegid enne piltide vaatamist läbi 20-minutise meditatsioonisessiooni, ja teised, kes vaatasid pilte oma tavapärases olekus. Lisaks hinnati enne eksperimendi läbi viimist ka katsealuste üldist «vaimsust» (mindfulness) ehk nende teadlikkust enda mõtete ja emotsioonide kulgemisest. Tulemused avaldati ajakirjas Frontiers in Human Neuroscience.

«Lisaks sellele, et mediteerimine parandab inimeste vaimset tervist, näitavad meie tulemused ka seda, et selline enda mõtete teadlikkus on saavutatav, sõltumata eelnevast vaimsest olekust,» ütles uuringut juhtinud psühholoog Yanli Lin. «Tuleb lihtsalt harjutada.»

«Vaimsus» kui pidev teadlikkus iseenda mõtetest, tunnetest ja emotsioonidest, on üle maailma aina populaarsemaks muutuv tervise ja heaolu tunnus. Aga kas «vaimseks» võib saada ka inimene, kes seda loomu poolest ei ole? Seda üritaski antud uuring kindlaks teha.

Uuringu käigus tegid vabatahtlikud läbi 18-minutised juhendatud meditatsiooni sessioonid. Kontrollgrupp kuulas selle asemel hoopis ettekannet uue keele õppimisest. Seejärel anti mõlemate gruppide liikmetele ajuskänneri all vaatamiseks ebameeldivaid stseene, näiteks veriseid laipasid kujutavad fotod.

Tuli välja, et mediteerinud osalejate reaktsioon oli sarnane tavaelus loomulikult «vaimsetega» inimestega väga sarnane reaktsioon ja nende vaimne häiritus kestis kontrollgrupist oluliselt vähem. Nende aju suutis halbu emotsioone hallata, tõlgendavad seda uuringu avaldanud teadlased.

Mõnedel osavõtjatel soovitati piltide vaatamisse ka teadlikult «vaimselt» suhtuda, kuid see ei osutunud kuigi otstarbekaks – ajuskännid ei näidanud nende puhul mingit erinevust ülejäänud kontrollgrupi liikmetest.

«Kui te olete loomulikult vaimne inimene ja käite niigi kogu aeg ringi kõrge teadlikkusega, siis ei ole teil probleeme. Te unustate oma halvad emotsioonid kiiresti,» ütles üks uuringu autoritest Jason Moser. «Kui te aga ei ole loomulikult oma mõtetest teadlik, siis võib meditatsioon aidata saada palju teadlikumaks ja vaimsemaks. Ilma igasuguse varasema meditatsiooni kogemuseta enda ajutiselt «vaimseks» sundimine aga ei aita, mõistlikum oleks lihtsalt 20 minutit mediteerida.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles