Tervishoiu kõrgkool: kolmveerand vanematest kasutab laste turvatoole valesti

Riin Aljas
, teadustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Turvatool on turvaline, kui seda õigesti kasutada. Foto on illustreeriv.
Turvatool on turvaline, kui seda õigesti kasutada. Foto on illustreeriv. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Peamine probleem on lapse turvahälli panek koos paksude talveriietega, sest need ei lase turvarihmadel korralikult kinnituda. 

Nii näitas Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis tehtud uuringust. Tulemustest kirjutavad kõrgkooli õppejõud Inga Ploomipuu ja Kristi Vahur.

Lapseootel naiste ning vastsete lapsevanemate küsitlemisel selgus, et rasedate ja äsjasünnitanute teoreetilised teadmised laste turvavarustuse kohta on head. Nende vaatlemisel selgus aga, et praktilistes oskustes esineb olulisi vigu: 75 protsenti vanematest ei kasuta turvahälli õigesti. Peamiseks probleemiks on lapse turvahälli asetamine koos paksude talveriietega, mis takistab turvarihmade korrektset kinnitamist.

Et pooled lapsevanematest kasutavad või plaanivad kasutada turvahälli väljaspool autot, toob see hälli kasutamisse olulisi lisariske. 

Kes peaks turvahälli kasutama?

Liiklusseaduse järgi peaksid turvavarustust kasutama lapsed sünnist kuni umbes 12-aastaseks saamiseni või nii kaua, kui lapse pikkus ja kaal lubavad kasutada auto turvavööd. Auto turvavöö sobib enamasti alates 145 cm kehapikkusega või 36 kg kehamassiga lapsele. Ilma turvatoolita võib kinnitada last siis, kui diagonaalrihm jookseb üle lapse õla ja horisontaalrihm jookseb üle reite.

Samasuguseid vigu tehakse ka 9-18 kg lastele mõeldud turvatoolide puhul. Asi ei parane ka vanemate laste juures, sest lasteaiaealiste laste vanemate seas tehtud ankeetküsitluse tulemused näitavad, et vaid pisut enam kui neljandik kasutab laste transpordiks sobivat turvavarustust.

Veel selgus, et lapsevanemad ei ole teadlikud turvatooli aegumistähtajast ning sageli ostetakse turvatool võõra käest, tooli ajalooga tutvumata. Sealjuures ostetakse toolid peamiselt internetist ning sõpradelt ja tuttavatelt saadud info põhjal. Valik tehakse hinna, turvatestide ja nõuannete alusel. 

Lisaks sellele on üle poole uuritud lapsevanematest vahel oma last ilma turvavarustuseta sõidutanud. Ka ei jälgi nad alati lapse mõõtmete vastavust turvatoolile, kasutusjuhendit ei loeta ning laps asetatakse turvatooliga juhi kõrvalistmele, kusjuures turvapadi jäetakse aktiivseks ning istet ei lükata võimalikult taha. See oleks aga lapse turvalisuse huvides hädavajalik.

Laste turvavarustuse rakendusuuringust räägitakse ka  24. novembril Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teaduskonverentsil «Terves kehas terve teadmine»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles