E-riigi kõrgem tase: «hull vene teadlane» avalikustas kosmoseriigi asutamise plaani

Kaur Maran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstniku nägemus planeeritavast maailma esimese orbidiil asuva riigi satelliidist, Asgardia kosmoseriigi kodust. Vene teadlane ja ettevõtja Igor Ašurbeili näeb orbiidiriigis võimalust Maa kaitsmiseks ja rahu kindlustamiseks planeedil.
Kunstniku nägemus planeeritavast maailma esimese orbidiil asuva riigi satelliidist, Asgardia kosmoseriigi kodust. Vene teadlane ja ettevõtja Igor Ašurbeili näeb orbiidiriigis võimalust Maa kaitsmiseks ja rahu kindlustamiseks planeedil. Foto: Asgardia

Põhjala mütoloogiast pärit nimega Asgardiast võib saada esimene kosmiline rahvus. Tuleval aastal peaks orbiidile jõudma nende esimene satelliit, peagi pärast seda loodetakse liituda ÜROga.

Asgardia loomisest teatas aseri päritolu vene teadlane ja ettevõtja Igor Ašurbeili ühes peenes Pariisi hotellis peetud pressikonverentsil. Ka mees ise tunnistas, et esmapilgul võib satelliidil asuva riigi ja rahvuse loomine tunduda hullumeelsena, kuid väljendas siiski usku, et kokkuvõttes tuleb sellisest ettevõtmisest inimkonnale palju kasu. Projekt peaks tema sõnul teenima kolme tüüpi eesmärke: teaduslik-tehnilisi, juriiidilisi ja filosoofilisi.

Igor Ašurbeili
Igor Ašurbeili Foto: Kuvatõmmis/Youtube

«Ma ei üllatuks, kui te kõik kirjutate, et ma olen hull vene teadlane, kuid ma olen kogu oma karjääri jooksul vastuvoolu ujunud ja sellega ka suurt edu saavutanud,» teatas ta pressikonverentsile kogunenud ajakirjanikele.

Oleks Ašurbeili oma ideega üksi, võiks tõesti arvata, et tegemist on ühe mehe hullumeelse kavaga, kuid lisaks temale on projektiga liitunud ka mitmete NASA kosmoseprogrammide kogemusega Rice’i Ülikooli astronoomiaprofessor David Alexander ja Rumeenia esimene ning ainus kosmonaut Dumitru-Dorin Prunariu, kes ka pressikonverentsil tema kõrval istusid.

Lisaks ei ole ka Ašurbeili enda näol tegemist päris suvalise ullikesega – lisaks paljudele Venemaal ja mujal saavutatud töövõitudele ja tunnustusele on ta ka UNESCO kosmosteaduse komitee esimees, mitmete teadusorganisatsioonide asutaja ja teaduspreemiate nominent. Samas on selgelt tegemist edeva mehega, kellel on olemas nii inglise- kui venekeelsed isiklikud kodulehed, kus on välja toodud kõik tema saavutused ja medalid alates lasteaiast.

Orbiidirahvuse rajamine heidab aga kinda rahvusvahelisele õigusele ja ülisuurele hulgale paigasolevatele juriidilistele süsteemidele, mille ületamisest tõotab tulla ka kogu ettevõtmise suurim võitlus. Peale selle tuleb muidugi mõelda ka muude «pisiasjade» nagu näiteks tehnoloogilise võimekuse, rahastamise ja muu sellise peale.

«Esialgu tahame üles ehitada digitaalse riigi ega kavatse veel kedagi kosmosesse lennutama hakata,» ei olnud ka Ašurbeili plaanidest rääkides üleliia tormakas. Kosmiline e-riik koosneks alguses vaid üksikust satelliidist, ja Maal elavatest kodanikest, kusjuures 100 000 kodaniku täitmisel kavatsetakse alustada ka ÜROsse astumise kõnelusi. Projekti kodulehel on registreerimisvorm juba praegu saadaval ja artikli kirjutamise hetkel oli end kirja pannud juba üle 40 000 inimese ja see arv tõusis pidevalt.

Samal ajal toimub ka juba uuele riigile lipu, hümni ja märgi otsimise avalik konkurss.

Konkreetsemaid detaile – satelliidi tehnoloogilisi plaane ega stardipaika – samas veel ei avalikustata.

Algatab arutelu

Enne ÜRO liikmesuse probleemi ja muid lahendusi vajavad küsimusi põrkub sellise kosmosejaama plaan aga rahvusvahelise õigusega, mille kohaselt saab poliitilist üksust riigiks lugeda vaid siis, kui sellel on selge püsielanikkond ja territoorium. Ašurbeili siin erilist probleemi ei näe – pindala osas miinimumnõudeid seatud ei ole, samuti ei ole kusagil täpsustatud, et riik peaks asuma Maal. Seetõttu on ta veendunud, et suudab koos juristide abiga oma plaani põhjendada ja saavutada riigiõiguse.

«Alguses tegutseme mitteametlikult ja üritame hiljem saavutada ka formaalset tunnustust,» selgitas Ašurbeili.

Samas põrkub plaan ka Avakosmose leppega, mille kohaselt ei saa keegi kosmoseruumi omada. Projekti vaimse isa sõnul ongi üheks kogu ettevõtmise eesmärgiks algatada kosmoseruumi regulatsioonide üle arutelu. Diskussiooni vajalikkust tunnistas The Guardianile ka Sutherlandi Ülikooli kosmoseõiguse ekspert Christopher Newman, tuues välja, et Avakosmose lepet ei ole pärast 1960ndaid praktiliselt uuendatud.

Asgardia ei ole Ašurbeili jaoks esimene hullumeelne kosmoseprojekt. Selle aasta alguses tuli ta välja Maad avakosmosest pärinevate objektide eest kaitsva relvastatud kosmoseplatvormi ideega, mis peaks hävitama potentsiaalselt ohtlikke asteroide või rahvusvaheliste pingete eskaleerumise korral isegi kontinentidevahelisi tuumarakette. Ka see funktsioon on Asgardia plaanidesse sisse kirjutatud. Kuigi üksikasjade osas on ettevõtmine veel väga hägune, ei saa seda siiski päris tühjaks mulliks pidada – projektiga on liitunud lihtsalt liiga tõsiseltvõetavaid ettevõtjaid ja teadlasi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles