Veenusest räägitakse sageli kui Maa kaksikust. Praegu on Veenus Päikesesüsteemi kuumi planeet, ent hiljutised uuringud näitavad, et kunagi võisid mõnusa kliimaga Veenusel möllata hiiglaslikud ookeanid ja seekaudu tekkida elu.
Kas hoopis Veenus võis olla esimene eluks sobilik planeet?
19. oktoober 2016, 16:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii selgus NASA teadlaste poolt läbiviidud ja ajakirjas Geophysical Research Letters avaldatud uuringust, mis näitab, et ajal kui Maal tekkisid esmased bakterid, võis Veenusel olla elukõlbulik kliima ja möllata kuni kahe kilomeetri sügavusele ulatuvad ookeanid. Jutt käib kolme miljardi aasta tagusest ajast.
Sellisele tõdemusele jõudsid NASA teadlased pärast seda, kui nad lõid Veenuse kliima simulatsiooni ajavahemikus 2,9 miljardit kuni 715 miljonit aastat tagasi. Selleks kasutasid nad sarnaseid meetodeid, mille põhjal praegu ka Maa tulevikukliimat arvutatakse. Seejärel lisasid nad mudelisse vee olemasolu võimaluse, päikesevalguse intensiivsuse ja Veenuse pöörlemiskiiruse. Virtuaalne mudel näitaski, et näiteks 2,9 miljardit aastat tagasi võis Veenuse keskmine pinnatemperatuur olla 11 kraadi ning kuni ajani 715 miljonit aastat tagasi tõusis see vaid neli kraadi. Alles siis hakkas Päike võimsamaks muutuma ning Veenus selle võrra kuumenema.
Uuringu autorid usuvad, et mõnes planeedi osas sadas lakkamatult vihma. Kui nende arvutused on õiged, võisid ookeanid Veenusel püsida miljoneid aastaid ning kaduma hakkasid nad kusagil 715 miljonit aastat tagasi. See on piisavalt pikk aeg, et planeedil võinuks mikrobioloogiline elu tekkida. Seni on arvatud, et ka Maal tekkis elu ookeanis.
Samuti uuringust kirjutanud The Guardiani artikkel toob välja, et teooriat toetavad ka uuringuga mitte seotud teadlased, kes usuvad, et hoolimata erinevast saatusest, olid Veenus ja Maa kunagi üpris sarnased.