Avastus: hiired tunnevad nuusutades üksteise valu

Riin Aljas
, teadustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiir
Hiir Foto: SCANPIX

Avastus seab senised valu-uuringud küsimuse alla ning tulevikus võib see anda uut infot ka inimeste valu uurimise kohta.

«Ma tean mida sa tunned,» saab hiirte seas uue tähenduse. Eelmisel nädalal ajakirjas Science Advances avaldatud uuring näitas, et samas ruumis elavad terved ja valudeta hiired suudavad lõhna abil teiste hiirte valu tuvastada. Avastus seab senised valu-uuringud küsimuse alla ning tulevikus võib see anda uut infot ka inimeste valu uurimise kohta.

Asi on seda huvitavam, et teadlased avastasid hiirte valutundlikkuse poolkogemata, uurides tegelikult hoopis alkoholist võõrutatavaid hiiri, et luua uusi viise alkoholisõltuvuse raviks. Alkoholist loobumise üks õudsemaid kõrvalnähte on väga tugev, kogu keha halvav valu, mida on keeruline ravida ning nii paneb see alkohoolikuid tagasi pudeli poole vaatama. Eksperimente eriline edu ei saanud ja nii tegid teadlased viimase katse, paigutades «karsklastest» kontrollgrupihiired teise tuppa. Siis märkasid nad aga, et ühes toas olnud «mitte joonud» hiired tundsid rohkem valu kui erinevates tubades olnud kontrollgrupi hiired. Nii tundus uurimisrühmale, et hiirtel arenes samas toas olevate hiirte tõttu kõrgem valutundlikkus.

Et toimuvat mõista, kordasid teadlased eksperimenti nii, süstides hiirtesse ainet, mis tekitas nende käppades valu. Seejärel hakati aga hiiri morfiinist võrutama. Kontrollgrupi hiired – ehk hiired keda kuidagi ei mõjutatud – jagati kahte gruppi, ühel korral hoiti neid valu käes kannatavate hiirtega ühes toas, teisel korral aga eraldi ruumis. Eksperiment näitas, et samas toas olevate kontrollgrupihiirte valutundlikkus oli teises toas olevate hiirtega võrreldes 68 protsenti kõrgem. Kindlustamaks, et mõõdeti tõesti loomade valutundlikkust, mitte lihtsalt ärevust, mõõdeti hiirtel ka stressifaktoreid ning selgus, et ärevus määravat rolli ei mänginud. See tuli uuringu autoritele üllatusena.  

Eelnevad uuringud on samuti järeldanud, et hiired võivad üksteise valu tunda pelgalt üksteisele otsa vaadates. Selles eksperimendis olid aga hiired üksteisest nii kaugel, et näost näkku efekt siin rolli mängida ei saanud. Nii hakkas uurimisrühm hoopiski lõhna mõju analüüsima, pannes valu käes kannatanud hiirte puuride pehmendused kontrollgrupi hiirte puuridesse. Peagi muutusidki kontrollgrupi hiired valule vastuvõtlikumaks.

See on esimene kord, kui selgub, et ühe grupi hiirte valu võib teist gruppi sel moel mõjutada isegi siis, kui hiired üksteist ei näe. Nende tulemuste põhjal inimestega paralleelide tõmbamiseks on uuringu autorite sõnul liiga vara, siiski tõdevad nad, et mõnel moel võivad ka inimesed üksteise valu tunda, sest valu käes kannatavate inimeste partnerite valutundlikkuse tõusmist on täheldatud. Seni on seda aga selgitatud partnerite stressitaseme tõusuga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles