Kuhu kaovad soome-ugrilased?

Riin Aljas
, teadustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimene vadja keele lugemik
Esimene vadja keele lugemik Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Nii küsis ERR-i Novaatori ühe minuti loengus Tallinna ülikooli humanitaarteaduste doktor Natalia Abrosimova.

Rahvaloenduse järgi elab eestlaste kõrval Eesti Vabariigis ligi 9 614 muud soome-ugrilast: ersad, mokshad, udmurdid, komid, karjalased, marilased, ungarlased, soomlased, ingerisoomalsed ja paljud teised. Üleüldse on maailmas soomeugrilasi umbes 25 miljonit. Soome-ugri keelte kõnelejate hulk väheneb aga jätkuvalt.

Venemaal elavate soome-ugri rahvaste arvu vähenemise peamiseks põhjuseks on oma rahvusriikide või eri keeli toetava keelepoliitika puudumine. Soome-ugri keeltes on vähe võimalusi saada haridust ja saavutada ametialast edu. Omakeelse eluringi kitsuse ning keele madala prestiiži tõttu toimub keelevahetus ning lõpuks üleminek enamuskeelele, mille tagajärjena emakeel jääb tagaplaanile.

Vaata edasi ühe minuti loengu videost SIIT

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles